Velner, Harald-Adam

15. detsember 1923 – 25. detsember 2012

In Memoriam

90. eluaasta algul lahkus Igavikuteele Eesti veemajanduse grand old man Harald Velner. Ta oli rohkem kui 60 aastat seotud Tallinna Tehnikaülikooliga, sellest pikemat aega professorina, kateedri ja veekaitse labori juhatajana, ehitusteaduskonna prodekaanina.

Ta sündis 1923. aastal veeinseneri ja hüdroloogi, eesti hüdroloogiateaduse rajaja August Velneri peres. Oma elutööga oli H. Velner isa poolt alustatu jätkaja, peamiselt veemajanduse arendajana, aga ka veeinsenerina ja hüdroloogina. Ülikooliõpinguid alustas ta Tartus 1942 õigusteaduskonnas, kuid lisaks juridicale huvitasid teda matemaatika, geograafia ja klimatoloogia. Õpingud jätkusid Tallinnas ja 1951. aastal lõpetas ta TPI hüdrotehnika erialal. Seejärel aspirantuur Leningradi polütehnilises instituudis, kus kaitses väitekirja hüdroturbiinide alal. Taas Eestis olles tegeles algul hüdroloogiaga (muuseas oli seotud Tooma soohüdroloogiajaama vaatlusvõrgu rajamisega), kuid alates 1950-ndate teisest poolest keskendusid uuringud veekaitsele. 1968. aastal kaitses ta Leningradis tehnikadoktori väitekirja teemal «Veekogude kompleksne kasutamine ja kaitse». Doktoritöö võttis kokku 1961. aastal alanud Eesti veemajanduse generaalskeemi koostamise uurimistööd, mida tehti Velneri loodud TPI veekaitselaboris. Sellest kujunes veekaitse uurimiskeskus Eestis, mis oli tollases Nõukogude Liidus teada-tuntud kõigile neile, kes veekaitsega kokku puutusid. Tema teeneks oli erineva eriala asjatundjate koondamine ühise eesmärgi nimel. Lisaks ehitus- ja veeinseneridele osalesid tema koordineeritud uurimistöös hüdroloogid, bioloogid ja hügienistid Tartust ja mujalt. Tollane generaalskeem oli analoogne praeguste veemajanduskavadega, mida koostatakse valglapõhiselt Euroopa Liidu vee raamdirektiivi järgi. Tema juhendatud siseveekogude uuringud olid teada-tuntud mitte ainult tolleaegses Nõukogude Liidus, vaid ka mujal Euroopas. H. Velner oli jõgede bioloogilise isepuhastusvõime ja veekvaliteedi kujunemise teooria edasiarendaja. Kahel korral sai ta koos kolleegidega Nõukogude Eesti teaduspreemia, mis oli tol ajal suur tunnustus.

H. Velneri suurepärased erialateadmised, võõrkeelte oskus (ta valdas vabalt kuute keelt) ja diplomaadioskused aitasid 1960. aastatel alustada Eesti-Soome veeteadlaste ja praktikute koostööd, mis päädis Soome lahe rahvusvahelise veekaitse korraldusega. 1984. aastal valiti ta neljaks aastaks Läänemere kaitsega tegeleva Helsingi komisjoni (HELCOM) peasekretäriks ning aastail 1990-1992 oli ta HELCOM-i esimees. Velnerit on mitu korda rahvusvaheliselt tunnustatud Läänemere ja selle vesikonna veekogude kaitse korralduse eest. Ta on pälvinud Soome Valge Roosi I klassi rüütlimärgi.1988. aastal; nõukogude ajal sai ta 1975. aastal Tööpunalipu ordeni. Kui taastati Eesti Inseneride liit, valiti Harald Velner selle presidendiks, millisel kohal oli kuus aastat. Ka see oli tal isa elutööga seotud tegevuse jätkamine – August Vellner oli Inseneride liidu asutajaid ja selle eesotsas kuni 1940. aastani, kui nõukogude võim taolised ühendused käsu korras sulges.

Ka pensionipõlves oli Harald aktiivne veemajanduse arendamisele kaasaaitaja nii Eesti Veeühingu, mille auliige ta oli, kui ka Eesti Veskivaramu ja muidugi oma koduülikooli TTÜ keskkonnatehnika instituudi tegemiste kaudu. 1990ndate kespaigas oli ta üks AS Eesti Veejõud asutajaid, et taas tegeleda meie jõgede hüdroenergia kasutamisega elektri tootmisel. See oli tagasipöördumine noorpõlve teadusuuringutega (hüdroturbiinid!) seotud teema juurde. Tänu Soome kolleegide rahalisele toele, ilmusid tema toimetatuna trükist raamatud, mis käsitlesid veekaitse ajalugu Eestis, kalapääsusid, vesiveskeid jm. Harald oli Veskivaramu tegevuse innukas toetaja, kes muretses paisulõhkujate mentaliteedi ohtlike ilmingute pärast Eesti ühiskonnas.

Oma abikaasa Laine kodutalu uksed Paistu kiriku all mäe jalamil, lähedal Põrguorule ja Loodi looduspargile, olid alati valla neile, kes huvitusid Eestimaa vetest ja nende mõistlikust kasutamisest ning mõtestatud veekaitsest.

Teeneka veeteadlasega ja rahvusvaheliselt tuntud veemajanduse korraldajaga jätsime hüvasti reedel, 4. jaanuaril TTÜ peahoones. Tema põrm sängitatakse suvel Paistu kalmistule abikaasa kõrvale, kes lahkus teispoolsusesse paar nädalat enne Haraldi teeleminekut. Kõik see juhtus nende ühise elutee 70. aasta hakul. Kavas olnud uued ettevõtmised Eesti veemajanduse ja hüdroloogia ajaloo jäädvustamisel toimuvad Haraldil teiselpool vikerkaareväravaird.

Arvo Järvet