Paidra veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
<div style='text-align: right;'> <span style="font-size:150%"> ''' ☼ <s>Ω</s> ''' </div> | <div style='text-align: right;'> <span style="font-size:150%"> ''' ☼ <s>Ω</s> ''' </div> | ||
[[File:paidra_veski.jpeg|thumb| | [[Fail:Paidraveskimaaametikaart.JPG|thumb|320px|right|Paidra veski asukoht. Maaameti kaardirakendus]] | ||
[[File:paidra_pais.jpeg|thumb| | [[File:paidra_veski.jpeg|thumb|320px|right|Paidra veski. Juuli 2015. Foto A. Laidoja]] | ||
[[File:1850.JPG|thumb| | [[File:paidra_pais.jpeg|thumb|320px|right|Paidra vesiveski pais. Foto A . Laidoja]] | ||
[[File:1850.JPG|thumb|320px|right| Kaart aastast 1850; Rahvusarhiivi kaardikogu ]] | |||
[[Fail:Paidra veski. Digar.jpg|thumb|320px|right| https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1883/01/05/15.1 ]] | |||
[[Fail:Paidra 1.jpg|thumb|320px|right| Foto Vello Kallandilt. ]] | |||
==Nimi/Nimed== | ==Nimi/Nimed== | ||
| 22. rida: | 25. rida: | ||
== Ajalugu ja pärimused == | == Ajalugu ja pärimused == | ||
''Paidra veski on piirkonna vanim ja tuntum, ehitatud 1858. a. Paidra talu oli esimene piirkonnas, mille parun J. von Maydell müüs 1867. a Gustav Reinhardtile. Paidra oli nii jahu-, villa-, kui saeveski.'' RMK pärandkultuuri andmebaas. | |||
''Paidra nimi arvatakse tulevat paidrateks kutsutud loomanahksete jõepaatide järgi. Pindi mõis ehitas Võhandu jõel seisva Paidra vesiveski 1858. aastal. 19. sajandi lõpul oli siin sae- ja jahuveski, lisaks sellele kraasiti ja kedrati villa.'' | |||
''20. sajandi alguses sai veski rentnikuks Gustav [[Melts]]. Tema ajal oli veskis juba kolm paari jahvatuskive, tehti tangu ja jahvatati püüli. Peale kraasimise ja ketramise pandi käima riide kudumine, vanutamine ja värvimine. Väikeses saekaatris lõigati laudu ja sindleid. Tööd sai üle neljakümne töölise. Kuni 1952. aastani läks veski kõrvalt üle tammi vana maantee Väimela poole, selle munakivisillutis on säilinud tänini. | |||
''1917. aastal – tõenäoliselt saekaatrist alguse saanud tules – põles veski kogu täiega maha, alles jäid ainult kivimüürid.'' | |||
''1937. aastal ostis enampakkumisel senimaani varemeis seisnud veskikoha Kristjan Julius [[Lüütsepp]]. Tarmukas [[Saru Alaveski]] omaniku poeg sai endale päris oma veski, mille ta aastaga tööle pani. Kristjani tarmule oli tugevaks toeks tema nooriku Ella Marie kenake kaasavara. Mõne aasta pärast valmis elumaja. Paidrale ehitati betoonist tamm ja telliti uus moodne turbiin. Peagi oli veskis juba kolm turbiini, nii et elektrivalgust sai oma talu ja seda jätkus veel viiele ümberkaudsele majapidamisele.'' | |||
''1944. aastal purustasid sakslased Eestist lahkudes suure osa veski ehitistest. Kristjan Lüütsepp asus veskit uuesti üles ehitama. Vanemad inimesed teavad rääkida, et pärast sõda võis siin viljajahvatamise järjekorras seista lausa 63 hobuvankrit.'' | |||
''Kuid 1946. aastal tuli veski anda Võrumaa RST tööstuskombinaadile. Paar aastat oli Kristjan Lüütsepp veel veski juhataja, ent 1947. aastal lahkuti küüditamise hirmus kogu perega Paidrast. Hiljem läks veski tööstuskombinaadilt Kirovi kolhoosile. Elumajas taheti kolhoosi-ajal pood avada, aga ööl enne kaupluse avamist võtsid röövlid rõduaknad eest ja viisid kogu kauba minema. Pood jäigi avamata. Vilja jahvatati Paidral 1978. aastani, aga saekaater töötas kuni varade tagastamiseni.'' | |||
''1992. aastal tagastati Paidra vana veski omanikele ning praegu elab seal Kristjan Lüütsepa tütar Valve oma mehe Ülo Kaasikuga. Veski töötab saekaatrina enda tarbeks edasi ja annab elektrit oma majapidamisele. | |||
(Allikas: Kultuurilooline palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina) | |||
== Fotod ja kaardid == | == Fotod ja kaardid == | ||
| 32. rida: | 50. rida: | ||
== Muu info ja välislingid == | == Muu info ja välislingid == | ||
[https://pk.rmk.ee/parandkultuur/RU/RU156.jpg Paidra veski fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis] | |||
[http://www.postimees.ee/2551647/sabbe-segati-mangu-kust-valjujaid-polnud Sabbe segati mängu, kust väljujaid polnud] Postimees 17.August 1998 | [http://www.postimees.ee/2551647/sabbe-segati-mangu-kust-valjujaid-polnud Sabbe segati mängu, kust väljujaid polnud] Postimees 17.August 1998 | ||
Viimane redaktsioon: 7. jaanuar 2024, kell 08:44
Nimi/Nimed
Paidra veski, saksa keeles Paidra Mühle. Veski on jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt veskitööstus.
Asukoht
- Asub: Veskivara kinnistu, Paidra küla, Lasva vald, Võru maakond.
- Võhandu jõe keskjooksul,
- L-EST koordinaadid: X:6423870 Y:688135
- GPS koordinaadid: 57°54'58.4"N 27°10'29.7"E
Ehitise info
- Hoone tänapäevane seisund: rahuldav
- Paisu seisund: hea
- Paisjärve seisund: hea, paisjärv üleval.
- Muinsuskaitse info: ainult inventariseeritud[1]
- Elektrienergia tootmine kuni 40 kW
Ajalugu ja pärimused
Paidra veski on piirkonna vanim ja tuntum, ehitatud 1858. a. Paidra talu oli esimene piirkonnas, mille parun J. von Maydell müüs 1867. a Gustav Reinhardtile. Paidra oli nii jahu-, villa-, kui saeveski. RMK pärandkultuuri andmebaas.
Paidra nimi arvatakse tulevat paidrateks kutsutud loomanahksete jõepaatide järgi. Pindi mõis ehitas Võhandu jõel seisva Paidra vesiveski 1858. aastal. 19. sajandi lõpul oli siin sae- ja jahuveski, lisaks sellele kraasiti ja kedrati villa.
20. sajandi alguses sai veski rentnikuks Gustav Melts. Tema ajal oli veskis juba kolm paari jahvatuskive, tehti tangu ja jahvatati püüli. Peale kraasimise ja ketramise pandi käima riide kudumine, vanutamine ja värvimine. Väikeses saekaatris lõigati laudu ja sindleid. Tööd sai üle neljakümne töölise. Kuni 1952. aastani läks veski kõrvalt üle tammi vana maantee Väimela poole, selle munakivisillutis on säilinud tänini. 1917. aastal – tõenäoliselt saekaatrist alguse saanud tules – põles veski kogu täiega maha, alles jäid ainult kivimüürid.
1937. aastal ostis enampakkumisel senimaani varemeis seisnud veskikoha Kristjan Julius Lüütsepp. Tarmukas Saru Alaveski omaniku poeg sai endale päris oma veski, mille ta aastaga tööle pani. Kristjani tarmule oli tugevaks toeks tema nooriku Ella Marie kenake kaasavara. Mõne aasta pärast valmis elumaja. Paidrale ehitati betoonist tamm ja telliti uus moodne turbiin. Peagi oli veskis juba kolm turbiini, nii et elektrivalgust sai oma talu ja seda jätkus veel viiele ümberkaudsele majapidamisele. 1944. aastal purustasid sakslased Eestist lahkudes suure osa veski ehitistest. Kristjan Lüütsepp asus veskit uuesti üles ehitama. Vanemad inimesed teavad rääkida, et pärast sõda võis siin viljajahvatamise järjekorras seista lausa 63 hobuvankrit.
Kuid 1946. aastal tuli veski anda Võrumaa RST tööstuskombinaadile. Paar aastat oli Kristjan Lüütsepp veel veski juhataja, ent 1947. aastal lahkuti küüditamise hirmus kogu perega Paidrast. Hiljem läks veski tööstuskombinaadilt Kirovi kolhoosile. Elumajas taheti kolhoosi-ajal pood avada, aga ööl enne kaupluse avamist võtsid röövlid rõduaknad eest ja viisid kogu kauba minema. Pood jäigi avamata. Vilja jahvatati Paidral 1978. aastani, aga saekaater töötas kuni varade tagastamiseni.
1992. aastal tagastati Paidra vana veski omanikele ning praegu elab seal Kristjan Lüütsepa tütar Valve oma mehe Ülo Kaasikuga. Veski töötab saekaatrina enda tarbeks edasi ja annab elektrit oma majapidamisele.
(Allikas: Kultuurilooline palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina)
Fotod ja kaardid
Paidra veski
Paidra veski võlv
Muu info ja välislingid
Paidra veski fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis
Sabbe segati mängu, kust väljujaid polnud Postimees 17.August 1998
