Vaisi veski

Vaisi veski pais; mai, 2015

Vaisi veski eestvaade; mai, 2015

Vaisi veski tagantvaade; mai, 2015

Vaisi veski paisjärv; mai, 2015

Vaisi veski paisuauk; umbes 1960 a

Nimi/Nimed

Vaisi veski või harvem ka Nõva veski. Saksa keeles Waisi Mühle; vesiveski; tüüp toodangu järgi: jahu- ja saeveski.

Vaisi vesiveski asub Vaisi külas Nõva vallas Läänemaal.

Paikneb Veskijõealamjooksul.

Asukoht

Hoone tänapäevane seisund: hoone säilinud, seisund keskmine.

Paisu seisund: keskmine

Paisjärve seisund: paisutus olemas, ajalooliselt väga väikese pindalaga paisjärv.

Muinsuskaitse objekt: ei

Unikaalne: veski on ehitatud otse jõe kohale. Ümbritseva reljeefi tõttu puudub paisjärv klassikalisel kujul. Kasutati eemalasuvaid "veeauke" veehoidlana.

Ajalugu

Ajalugu on kokku pandud inimeste ütlustel ja järeltulija mälul aastal 2013. Vaisi vesiveski asutamise algust pole võimalik tuvastada. Hetkel säilinud rajatise algusajaks võib lugeda 1912 kui Jaan Jaani poeg Grossthal (11.06.1867-28.12.1932), laenates raha saksasoost peretuttavalt, ostis veskihkoha Nõva mõisaproualt Josephine Baggenhuffwudtilt . Juttude järgi oli see küllalti algeline. Jaan Grossthali pere oli suur , kuus last, veskikohale osteti maad juurde ja oli lõpuks 50 ha.

Veski päris I EestiVabariigi ajal Roman Suurorg ( Grossthal), kelle juhtimisel muutus veski suurimaks äriasutuseks ümbruskonnas, peeti poodi, jahvatati püülijahu, töös oli selle aja moodne saeraam, mille tarvis soetati lisaks aurumasin. Roman Suurorg oli ettevõtlik ja aktiivne, tema abikaasa Veera oli Variku koolis ( Tagavallas) kooliõpetaja. Rikkus ja aktiivsus ühiskonnas lõppes kogu pere jaoks Siberis.

(SUURORG, Roman, Jaan, s. 1901 Harjumaa Nõva v., keskh., suurtalunik, arr. 14.06.41 Nõva v. Vaisi k., erin. 04.03.42 §58-13, 58-10; surmaotsus; kinnip-k. Sverdlovski obl. Sosva, otsus täide viidud 24.04.42. Kaitseliit. Veskiomanik. [7424-E, 664M]3)

Pärandkultuuriline info

Vaisi vesiveski asub Vaisi külas Nõvale viiva maantee ääres. Varem oli Nõva mõisa vesiveski Tõldsillal, mõisa keskusest kaugel. Rahvasuu räägib,et Nõva mõisaproua ei olevat sellega rahul olnud, kuna teistes mõisates sõitvat külalised kõigepealt üle veskirammi või veski juurest läbi. Seetõttu lasknud ta vesiveski mõisasüdamele lähemale, tee äärde ehitada.

Vesiveski omanikuks olid Grossthalid, eestistatud nimega Suurorud. Veski juures olid veeturbiin ja veehoidlad: Aleksi auk ja Sepa auk. Suvel jõevee madalseisu ajal sai hoidlast vett juurde lasta. Jahvatati teravilja, tehti leiva-ja loomajahu ning kruupe, hiljem ka püülijahu. Peale jahuveski töötas ka saeveski. Veskis saeti palke, võis teha servatud ja servamata laudu. Veskis oli ligikaudu 15 töölist. Jahvatajaid käis lähedalt ja kaugelt: Noarootsist, Riguldist, Spithamist ja Viluerpalusr. Isegi Pakri saarelt toodi vili paadiga Vihterpalu Pedasi küla alla. Viljakotid ja vanker olid paadis, hobune ujus paadi järel. Pedasel rakendati hobune vankri ette ja sõit veskile jätkus.

1940. aastal veski natsionaliseeriti. 1941. aastal küüditati veski omanik Roman Suurorg koos perega Siberisse.

Saksa okupatsiooni ajal oli vaja väga palju vilja jahvatada. Tekkisid pikad, vahel isegi kahenädalased järjekorrad. Sel ajal toodetud saematerjal viidi Klooga vangilaagrisse.

Veski lõpetas töö 1970. aastatel.

Koppelmaa, S. Kilde Nõva valla ajaloost. Käsikiri. 2003. Avaldatud raamatus „Läänemaa pärandkultuurist" (2007)

Pärimus

Vesiveski omanik vana Grossthal oli Hundipalu Tiidu ( A.H. Tammsaare) vend. Vana Grossthal (hiljem eestistatult Suurorg) läks ära Lagedile ja asutas seal veski aga poeg Roman jäi siia kuni 1941. aastal küüditati Venemaale.

Tehniline

Kõrgus on 2.5-3m aga vett vähe, turbiinile jagub 6 kuuks aastas, hetkel 3 kW generaator- sellest kätte saab 2,2 kW.