Kaarli hüdroelektrijaam

Nimed

Kaarli hüdroelektrijaam on HEJ asulapõhine nimi. Paralleelnimed Kaarli energiatalu ja Kaarli veejõujaam. Kaarli asula nimi on eestikeelne mugandus endise Karlsbergi mõisa nimest. .

Saksa k. Carlsberg hof .

Asukoht

Veski asukoht, aadress: Viljandi maakond , Mulgi vald (kuni 2017. a Halliste vald), Kaarli küla , Sillaotsa talu, kinnistu nr 19202:006:0190 ( elamumaa osa ). Asumi kood: 2406. .

Vanema haldusjaotuse järgi Viljandimaa , Kaarli vald (1922 a. järgi) või ka Halliste kihelkond , Õisu mõis (kuni 1917. a).

Vesikondlik paiknemine: Raadi oja kood: VEE1141200 , selle alamjooksul . Oja eesvool: Õisu järv =>> Kõpu jõgi.

Asukoht Google kaardil N: 58.198004 E: 25.506588

Asukoht Maaamet kaardil X:6451783 Y:588586

Üldine seisund

Spetsiaalselt elektritootmiseks rajatud pais ja väike paisjärv.

HE-jaama hoone puudub.

Tehniline teave

Muinsuskaitseline ehitis: ei;

Paisu üldine tänapäevane seisund: Hea (R+); paisu kõrgus: 2 m; veetasemete vahe 1.25; ülevoolu tüüp lailäviülevool, puitšandoorid.

Kalatrepp: pole kavandatud ja pole vajalik: määratletud liigivaene eurütoopsete liikide piirkond.

Paisjärve nimi on Kaarli paisjärv , paisjärve kood: VEE2089701, veepeegli pind 0,9 ha.

Sild: paisul puudub. Rimmu-Kaarli teetamm rajatud üle paisjärve.

Ehitiste info

HE jaama hoone puudub.

Ajalugu

Kaarli mõis Ordu maameister Siegfrid Lander von Sponheim läänistas 1416. aasta 13. detsembril kuue adramaa suuruse Jehentacke ehk Jodentack'i valduse vennastele Henrick, Claes, Hermann ja Meinhard Tolckele. Valduse keskus paik- nes arvatavasti enam-vähem sealsamas, kus hiljem Õisu mõisale kuulunud Kaarli kõrvalmõis, seega Õisu praegusest mõisasüdamest mõni kilomeeter Halliste poole.(1) Veidi hiljem, 1445. aastal läänistati sealne kuueadramaaline valdus, Isentack, aga juba Johann Vinck von Overbergile, kes maksis selle eest Hansz Wulffile 1100 vana Riia marka.(2) Suurema kahtluseta oli too Johann Vinck või Finck aastail 1439-1450 Liivimaa ordumeistriks olnud Heidenreich Vincke von Overbergi sugulane. Näib üpris tõenäoline, et umbes tol ajal võis sinna kujuneda ka vähe- malt 14 taluga mõisamajand. Meil pole vähimatki aimu, milline võis olla sealne hoonestus. Seevastu on teada, et mõnda aega elas või töötas seal keegi Janosi- nimeline mittesakslasest, s.t. eestlasest ehitusmeister, kes oli omal alal niivõrd võimekas, et näiteks 1528. aastal palgati ta taastama neli aastat varem maha põlenud Pärnu Nikolai kiriku torni.

Vinckede ehk Finckede omandusse jäi Jodentacki ehk Jõetaguse valdus 1534. aasta 14. juulini, siis pärandas Johann Finck juunior selle koos muude maade ja varadega oma kasupojale Jürgen Woldele.(4) Sealtpeale ei leia me selle mõisakese kohta aga enam mingeid teateid, ent mälestus selle kunagistest oma- nikest Finckedest talletus aastasadadeks ühe Õisu mõisale kuulunud küla, Kaarli külje allajäänud Vingivalla nimes? Nõnda võimegi väita, et esimene mõisalaadne moodustis ei kujunenud mitte Õissu, vaid sealt veidi eemale, Kaarlisse. Ei ole täpselt teada, millal hilisema Õisu mõisa keskus oma praegusesse asukohta üle toodi, ent kui uskuda 1638. aasta sügisel tehtud maa- revisjoni andmeid, pidi see juhtuma veidi enne Liivi sõda, seega millalgi XVI sajandi keskpaigas, ja selle rajaja ei olnud enam ükski Fincke ega Wolde, vaid keegi Stackelbcrgidest.(6) Varem oli sealsamas kohas paiknenud Õisu küla, sest veel 1551. aastalgi on räägitud selle talupoegadest, Osische buren`itest. (7) .

Lisanduv huviväärtus

Õisu veskid ja Õisu HEJ, Õisu mõis, Kaarli mõis, Kaarli raudteejaam

Lisainfo ja lingid

Kaarli paisjärve info Keskkonnaagentuuri Eesti Looduse Infosüsteemis