Liivakast: erinevus redaktsioonide vahel
(→Algus#) |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] | [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] [[Image:MeanderUp32.jpg]] | ||
[[Image:Meander322.jpg]] | [[Image:Meander322.jpg]] | ||
{| class="wikitable" | |||
|- style="font-weight:bold;" | |||
! AASTAARV | |||
! SÜNDMUSED | |||
|- | |||
| 16000 eKr | |||
| Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks | |||
|- | |||
| 4000 eKr | |||
| Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist. | |||
|- | |||
| 2000 eKr | |||
| Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks | |||
|- | |||
| 1500 eKr | |||
| Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus | |||
|- | |||
| 1200 eKr | |||
| Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5 | |||
|- | |||
| 550 eKr | |||
| Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks | |||
|- | |||
| 500 eKr | |||
| Esimesed looma- või inimjõul ringiaetavad veskidVahemeremaade idaosas | |||
|- | |||
| 250 eKr | |||
| Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias | |||
|- | |||
| 50 eKr | |||
| Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses | |||
|- | |||
| 25 eKr | |||
| Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis | |||
|- | |||
| | |||
| style="font-weight:bold;" | Kristuse sünd | |||
|- | |||
| 50 | |||
| Käsikivid Rooma sõjalaagris Alpidest põhja pool | |||
|- | |||
| 100 | |||
| Germaanlased võtavad käsikivi kasutusele | |||
|- | |||
| 200 | |||
| Esimene pealtvoolu vesiveski Lõuna-Prantsusmaal Barbegalis | |||
|- | |||
| 319 | |||
| Keiser Constantinus laseb Sardiiniast tuua orje veskite ringiajamiseks | |||
|- | |||
| 398 | |||
| Esimene avalik vesiveski Roomas Janiculuse künka jalamil | |||
|- | |||
| 488 | |||
| Roomas asutatakse esimene möldrite tsunft | |||
|- | |||
| | |||
| style="font-weight:bold;" | Keskaja algus | |||
|- | |||
| 530/547 | |||
| Püha Benedict Monte Cassino kloostrist teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab vesiveskit omama | |||
|- | |||
| 536 | |||
| Rooma maahärra Belisar leiutab esimese vesirattaga laev-veski | |||
|- | |||
| 640 | |||
| Iraanis, Afganistanis esimene mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega tuulik | |||
|- | |||
| 950 | |||
| Hispaanias ja Aleksandrias esimesed horisontaalse tuulerattaga tuulikud | |||
|- | |||
| 1105 | |||
| Tuuliku esmamainimine Prantsusmaal, Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum" | |||
|- | |||
| 1143 | |||
| Varaseim viide tuulikule Inglismaal | |||
|- | |||
| 1180 | |||
| Esimesed viited pukktuuliku olemasolust Normandias | |||
|- | |||
| 1200 | |||
| Pukktuulikute levik Kesk-Euroopas | |||
|- | |||
| 1220 | |||
| Esimesed vee pumpamise veskid tõusu ja mõõna vastu Madalmaades | |||
|- | |||
| 1270 | |||
| Esimene pukktuuliku kujutis Cantebury psaltril | |||
|- | |||
| 1270 | |||
| Horisontaalveski levib Hiinasse | |||
|- | |||
| 1341 | |||
| Pukktuuliku esmamainimine Hollandis | |||
|- | |||
| 1400 | |||
| Mehhaaniline press linaõli pressimiseks jõuülekandega vesirattalt | |||
|- | |||
| 1486 | |||
| Vitruviuse "De Architectura" trükitakse Roomas, sisaldab vesiveski kirjeldust | |||
|- | |||
| | |||
| style="font-weight:bold;" | Uusaja algus | |||
|- | |||
| 1500 | |||
| Leonardo da Vinci skitseerib tuulikut tuuldepöörava tiiviku mehhanismi | |||
|- | |||
| 1570 | |||
| Õlimanufaktuurid Itaalias | |||
|- | |||
| 1573 | |||
| Flaamlane Andries ehitab esimese pööratava peaga tuuliku Leidenis Prantsusmaal | |||
|- | |||
| 1575 | |||
| Valtspressi printsiip, vürtside jahvatamiseks apteegis | |||
|- | |||
| 1588 | |||
| Esimese jahukottide vinnamise süsteemiga veski kirjeldus Ramellis Prantsusmaal | |||
|- | |||
| 1640 | |||
| Jan Adriansz Leegwater ehitab esimese kaheksatahulise kerega hollandi tuuliku | |||
|- | |||
| 1650 | |||
| Esimene kruubiveski Saksamaal | |||
|- | |||
| 1670 | |||
| Esimene galeriiga "hollandlane" Saksamaal Altonas, Hamburgi lähistel | |||
|- | |||
| 1701 | |||
| Eesti vanima söömerisse lõigatud aastaarvuga pukktuulik, Atla küla, Lääne-Saaremaa | |||
|- | |||
| 1745 | |||
| Inglane Andrew Mikle leiutab tuuleroosi hollandi tuuliku iseseisvaks tuuldekeeramiseks | |||
|- | |||
| 1754 | |||
| Inglane John Smeaton ehitab hollandi tuulikule metallkatuse (''Wellkopf'' sks.k.) | |||
|- | |||
| 1756 | |||
| Matemaatik L. Euler analüüsib tuuliku-tiivikute toimimisviisi | |||
|- | |||
| | |||
| style="font-weight:bold;" | Algab tööstusrevolutsioon Euroopas | |||
|- | |||
| 1760 | |||
| John Smeaton ehitab Inglismaale esimese auruveski | |||
|- | |||
| 1772 | |||
| Andrew Mikle leiutab tuulikutiibadele jaolousiin-klapid - tuule tugevusele seadistatavad labad | |||
|- | |||
| 1781 | |||
| Charles Aug. Coulomb teeb mehhaanikakatsetusi Prantsusmaal Lille tuulikute juures | |||
|- | |||
| 1782 | |||
| James Watt ehitab aurumasina Ketley teraviljaveski ringiajamiseks | |||
|- | |||
| 1784 | |||
| London saab esimese auruveski "Albion Mills", aurumootorid Boultonilt ja Wattilt | |||
|- | |||
| 1787 | |||
| Esimesed veskid Ameerikas Newportis ja Virginias | |||
|- | |||
| 1855 | |||
| Petrooleumlambi kasutuselevõtt võimaldab öise jahvatamise, kui juhtub soodne tuul olema | |||
|- | |||
| 1865 | |||
| Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord > | |||
|- | |||
| > | |||
| Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord. Tuulikute ehitamist ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum. | |||
|- | |||
| > | |||
| Kehtestati rendi või talude väljaostu määrad. Tuulikute ehitust ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum. | |||
|- | |||
| 1869 | |||
| Esimene möldritehnikanäitus Leipzigis, järgnevad: 1873 Viinis, 1876 Nürnbergis, 1878 Pariisis, 1879 Berliinis, | |||
|- | |||
| 1880 | |||
| Cincinnatis, 1881 Londonis, 1882 Nürnbergis, Viinis ja Triestis, 1885 Pariisis, 1886 Augsburgis, | |||
|- | |||
| 1887 | |||
| Mailandis ja Chemnitzis, 1889 Viinis, 1894 St. Peterburis ja Amsterdamis | |||
|- | |||
| 1873 | |||
| Šveitslane Friedrich Wegmann leiutab kõikide valtspinkide prototüübi, nt. sellest areneb kruubimasin. | |||
|- | |||
| 1875 | |||
| Kesk-Euroopas seiskuvad paljud suurveskid odava Ameerika teravilja impordi tõttu | |||
|- | |||
| 1875 | |||
| Sakslane Julius Lampson Würtzburgist produtseerib purustatud prantsuse veskikividest esimesed tehiskivid | |||
|- | |||
| 1875 | |||
| võetakse kasutusele vahetatavate sektoritega veskikivid, kvartsist-mürglist-tulekivist jahvepindade taastamissegud, betoonveskikivid. | |||
|- | |||
| 1880 | |||
| Arvukate Paltrock-tuulikute ehitamine (ka pukktuulikute ümberehitamise näol) Lääne-Euroopas | |||
|- | |||
| 1891 | |||
| Taanis algatatakse teaduslik uuring tuuliku tiibaderisti konstruktsiooni täiustamiseks, eestvedaja - prof. La Cour. | |||
|- | |||
| 1909 | |||
| Patent pneumaatilisele teraviljaveskile | |||
|- | |||
| 1920 | |||
| Pukktuulikutest tüdinenud jõukamad talupidajad lasevad oma remontivajavad pukktuulikud ümber ehitada peaga tuulikuteks > | |||
|- | |||
| > | |||
| Teadaolevatel andmetel ehitatakse peaga tuulikuid vähemalt 6 eksemplari, tänaseks on säilinud neist kolm. | |||
|- | |||
| 1946/47 | |||
| Ehitatakse Saaremaa viimased (uusimad) pukktuulikud Karedasse (ehit. 1946) ja Metskülasse (ehit. 1947, hävinud). | |||
|- | |||
| 1950- | |||
| Nõukogude võim keelustab isiklikud tootmisvahendid. Kolhoosidele antakse käsk muuta tuulikud kasutuskõlbmatuks. | |||
|- | |||
| 1970 | |||
| Saetakse läbi tiivavõllid, tõmmatakse traktoritega külade kaupa tuulikuid pukkidelt maha, kästakse talunikel tuulikud ise lammutada. | |||
|- | |||
| 1968 | |||
| Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum toimetab Lääne-Saaremaalt Kotlandi ja Leedri küladest pukktuulikud Vabaõhumuuseumi. | |||
|- | |||
| 1971-72 | |||
| Gotlandi saarel Rootsis viidi läbi tuulikute inventeerimine (Gotlands Fornsal'i poolt), säilinud oli 255 tuulikut, nendest > | |||
|- | |||
| > | |||
| 155 olid hollandi tuulikud ja 100 pukktuulikud. Loeti nii tervikuna säilinud | |||
|- | |||
| > | |||
| hooldati regulaarselt puhtalt omanike huvist kultuuri säilitada. | |||
|- | |||
| > | |||
| Vesiveskeid oli säilinud ca 17. | |||
|- | |||
| | |||
| | |||
|- | |||
| 1977-1979 | |||
| Seiskub Saaremaa viimane jahvatav pukktuulik mölder Aleksander Helmi lahkumisel (1901-1980) Kuusnõmme külas. | |||
|- | |||
| 1979 | |||
| Jüri Ling taastab Muhus linnuse külas Eemu tuuliku, paneb tuuliku jahvatama ja avab külastajatele. | |||
|} | |||
[[(ennokirt)®]] | [[(ennokirt)®]] |
Redaktsioon: 25. august 2022, kell 14:23
AASTAARV | SÜNDMUSED |
---|---|
16000 eKr | Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks |
4000 eKr | Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist. |
2000 eKr | Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks |
1500 eKr | Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus |
1200 eKr | Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5 |
550 eKr | Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks |
500 eKr | Esimesed looma- või inimjõul ringiaetavad veskidVahemeremaade idaosas |
250 eKr | Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias |
50 eKr | Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses |
25 eKr | Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis |
Kristuse sünd | |
50 | Käsikivid Rooma sõjalaagris Alpidest põhja pool |
100 | Germaanlased võtavad käsikivi kasutusele |
200 | Esimene pealtvoolu vesiveski Lõuna-Prantsusmaal Barbegalis |
319 | Keiser Constantinus laseb Sardiiniast tuua orje veskite ringiajamiseks |
398 | Esimene avalik vesiveski Roomas Janiculuse künka jalamil |
488 | Roomas asutatakse esimene möldrite tsunft |
Keskaja algus | |
530/547 | Püha Benedict Monte Cassino kloostrist teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab vesiveskit omama |
536 | Rooma maahärra Belisar leiutab esimese vesirattaga laev-veski |
640 | Iraanis, Afganistanis esimene mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega tuulik |
950 | Hispaanias ja Aleksandrias esimesed horisontaalse tuulerattaga tuulikud |
1105 | Tuuliku esmamainimine Prantsusmaal, Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum" |
1143 | Varaseim viide tuulikule Inglismaal |
1180 | Esimesed viited pukktuuliku olemasolust Normandias |
1200 | Pukktuulikute levik Kesk-Euroopas |
1220 | Esimesed vee pumpamise veskid tõusu ja mõõna vastu Madalmaades |
1270 | Esimene pukktuuliku kujutis Cantebury psaltril |
1270 | Horisontaalveski levib Hiinasse |
1341 | Pukktuuliku esmamainimine Hollandis |
1400 | Mehhaaniline press linaõli pressimiseks jõuülekandega vesirattalt |
1486 | Vitruviuse "De Architectura" trükitakse Roomas, sisaldab vesiveski kirjeldust |
Uusaja algus | |
1500 | Leonardo da Vinci skitseerib tuulikut tuuldepöörava tiiviku mehhanismi |
1570 | Õlimanufaktuurid Itaalias |
1573 | Flaamlane Andries ehitab esimese pööratava peaga tuuliku Leidenis Prantsusmaal |
1575 | Valtspressi printsiip, vürtside jahvatamiseks apteegis |
1588 | Esimese jahukottide vinnamise süsteemiga veski kirjeldus Ramellis Prantsusmaal |
1640 | Jan Adriansz Leegwater ehitab esimese kaheksatahulise kerega hollandi tuuliku |
1650 | Esimene kruubiveski Saksamaal |
1670 | Esimene galeriiga "hollandlane" Saksamaal Altonas, Hamburgi lähistel |
1701 | Eesti vanima söömerisse lõigatud aastaarvuga pukktuulik, Atla küla, Lääne-Saaremaa |
1745 | Inglane Andrew Mikle leiutab tuuleroosi hollandi tuuliku iseseisvaks tuuldekeeramiseks |
1754 | Inglane John Smeaton ehitab hollandi tuulikule metallkatuse (Wellkopf sks.k.) |
1756 | Matemaatik L. Euler analüüsib tuuliku-tiivikute toimimisviisi |
Algab tööstusrevolutsioon Euroopas | |
1760 | John Smeaton ehitab Inglismaale esimese auruveski |
1772 | Andrew Mikle leiutab tuulikutiibadele jaolousiin-klapid - tuule tugevusele seadistatavad labad |
1781 | Charles Aug. Coulomb teeb mehhaanikakatsetusi Prantsusmaal Lille tuulikute juures |
1782 | James Watt ehitab aurumasina Ketley teraviljaveski ringiajamiseks |
1784 | London saab esimese auruveski "Albion Mills", aurumootorid Boultonilt ja Wattilt |
1787 | Esimesed veskid Ameerikas Newportis ja Virginias |
1855 | Petrooleumlambi kasutuselevõtt võimaldab öise jahvatamise, kui juhtub soodne tuul olema |
1865 | Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord > |
> | Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord. Tuulikute ehitamist ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum. |
> | Kehtestati rendi või talude väljaostu määrad. Tuulikute ehitust ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum. |
1869 | Esimene möldritehnikanäitus Leipzigis, järgnevad: 1873 Viinis, 1876 Nürnbergis, 1878 Pariisis, 1879 Berliinis, |
1880 | Cincinnatis, 1881 Londonis, 1882 Nürnbergis, Viinis ja Triestis, 1885 Pariisis, 1886 Augsburgis, |
1887 | Mailandis ja Chemnitzis, 1889 Viinis, 1894 St. Peterburis ja Amsterdamis |
1873 | Šveitslane Friedrich Wegmann leiutab kõikide valtspinkide prototüübi, nt. sellest areneb kruubimasin. |
1875 | Kesk-Euroopas seiskuvad paljud suurveskid odava Ameerika teravilja impordi tõttu |
1875 | Sakslane Julius Lampson Würtzburgist produtseerib purustatud prantsuse veskikividest esimesed tehiskivid |
1875 | võetakse kasutusele vahetatavate sektoritega veskikivid, kvartsist-mürglist-tulekivist jahvepindade taastamissegud, betoonveskikivid. |
1880 | Arvukate Paltrock-tuulikute ehitamine (ka pukktuulikute ümberehitamise näol) Lääne-Euroopas |
1891 | Taanis algatatakse teaduslik uuring tuuliku tiibaderisti konstruktsiooni täiustamiseks, eestvedaja - prof. La Cour. |
1909 | Patent pneumaatilisele teraviljaveskile |
1920 | Pukktuulikutest tüdinenud jõukamad talupidajad lasevad oma remontivajavad pukktuulikud ümber ehitada peaga tuulikuteks > |
> | Teadaolevatel andmetel ehitatakse peaga tuulikuid vähemalt 6 eksemplari, tänaseks on säilinud neist kolm. |
1946/47 | Ehitatakse Saaremaa viimased (uusimad) pukktuulikud Karedasse (ehit. 1946) ja Metskülasse (ehit. 1947, hävinud). |
1950- | Nõukogude võim keelustab isiklikud tootmisvahendid. Kolhoosidele antakse käsk muuta tuulikud kasutuskõlbmatuks. |
1970 | Saetakse läbi tiivavõllid, tõmmatakse traktoritega külade kaupa tuulikuid pukkidelt maha, kästakse talunikel tuulikud ise lammutada. |
1968 | Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum toimetab Lääne-Saaremaalt Kotlandi ja Leedri küladest pukktuulikud Vabaõhumuuseumi. |
1971-72 | Gotlandi saarel Rootsis viidi läbi tuulikute inventeerimine (Gotlands Fornsal'i poolt), säilinud oli 255 tuulikut, nendest > |
> | 155 olid hollandi tuulikud ja 100 pukktuulikud. Loeti nii tervikuna säilinud |
> | hooldati regulaarselt puhtalt omanike huvist kultuuri säilitada. |
> | Vesiveskeid oli säilinud ca 17. |
1977-1979 | Seiskub Saaremaa viimane jahvatav pukktuulik mölder Aleksander Helmi lahkumisel (1901-1980) Kuusnõmme külas. |
1979 | Jüri Ling taastab Muhus linnuse külas Eemu tuuliku, paneb tuuliku jahvatama ja avab külastajatele. |
Helme kihelkonna ajalugu 1 (ennokirt)(1) Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)
Helme kihelkonna ajalugu 2 (ennokirt)(2) Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur (2)
Helme kihelkonna ajalugu 3 (ennokirt)(3) Võitlused vaenuväega (3)
Helme kihelkonna ajalugu 4 (ennokirt)(4) Süüdimatus (4)
Helme kihelkonna ajalugu 5 (ennokirt)(5) Loodus – kõik voolab (Panta Hrei) (5)
(ennokirt)(6) Kristjan Tults ja tema veskid (6)
Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)
Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur (2)
Võitlused vaenuväega (3)
Süüdimatus (4)
Loodus – kõik voolab (Panta Hrei) (5)
Kristjan Tults ja tema veskid (6)
Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)
Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)
Proovimiste ja testimiste ning katsetuste koht Weskiwikis
LIIVAKAST PROOVIMISEKS
punane - hävitatud või likvideeritud.
Legend: tume/must - olemasolevad objektid; punane - hävitatud või likvideeritud.
Kuigatsi mõisa tuuleveski ; Uurimus "Saaremaa tuuleveskid" 2009, Mihkel Koppel; ==Vesiveskid Eestis 1939== ; (ennokirt)®
Helme kihelkonna ajalugu 1. Õhne - elu tee.
Helme kihelkonna ajalugu 2 . Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur
Helme kihelkonna ajalugu 3 . Võitlused vaenuväega
Helme kihelkonna ajalugu 5
Loodus – kõik voolab (Panta Hrei)
Helme kihelkonna ajalugu 4. Süüdimatus
HELME KIHELKOND
ALGUS AJALUGU INIMESED SÕDA SÜÜDIMATUS LOODUS ÕHNE PÄRAND PAIGAD EHITISED KAART
Algus#
AASTAARV | SÜNDMUSED |
---|---|
16000 eKr | Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks |
4000 eKr | Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist. |
2000 eKr | Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks |
1500 eKr | Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus |
1200 eKr | Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5 |
550 eKr | Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks |
500 eKr | Esimesed looma- või inimjõul ringiaetavad veskidVahemeremaade idaosas |
250 eKr | Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias |
50 eKr | Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses |
25 eKr | Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis |
Haidaku küsimustik ver 2 ; Tults, Kristjan ; Kristjan Tults
PimeAnkur
Pimeankru pooldat viidatav teks algab siit
Lisainfo, lingid, abi ja õpetus