Liivakast: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Image:ALGUS.gif|link=[[SAAREMAA TUULEVESKID#SAAREMAA TUULEVESKID]] ]] | [[Image:ALGUS.gif|link=[[SAAREMAA TUULEVESKID#SAAREMAA TUULEVESKID]] ]] | ||
[[Image:AJALUGU.gif|link=[[SAAREMAA TUULEVESKID#AJALUGU]] ]] | [[Image:AJALUGU.gif|link=[[SAAREMAA TUULEVESKID#AJALUGU]] ]] | ||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
algus | algus | ||
<div style="text-align: left; white-space: nowrap;"> | |||
Redaktsioon: 7. september 2022, kell 14:47
algus
siit algus nüüd
SAAREMAA TUULEVESKID
ALGUS AJALUGU PUKK PEAGA HOLLAND PÄÄSTMINE HOOLDUS PROJEKTID KONTAKT English
packed hover
- Peaga15
packed hover
slide kui Imahe
slide 2 kui file
slide 3 kui image
slide 4 failina
Weskiwiki: Eesti veskid , suvepäevade kava
| AASTAARV | SÜNDMUSED |
|---|---|
| 16000 eKr | Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks |
| 4000 eKr | Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist. |
| 2000 eKr | Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks |
| 1500 eKr | Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus |
| 1200 eKr | Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5 |
| 550 eKr | Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks |
| 500 eKr | Esimesed looma- või inimjõul ringiaetavad veskidVahemeremaade idaosas |
| 250 eKr | Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias |
| 50 eKr | Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses |
| 25 eKr | Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis |
| Kristuse sünd | |
| 50 | Käsikivid Rooma sõjalaagris Alpidest põhja pool |
| 100 | Germaanlased võtavad käsikivi kasutusele |
| 200 | Esimene pealtvoolu vesiveski Lõuna-Prantsusmaal Barbegalis |
| 319 | Keiser Constantinus laseb Sardiiniast tuua orje veskite ringiajamiseks |
| 398 | Esimene avalik vesiveski Roomas Janiculuse künka jalamil |
| 488 | Roomas asutatakse esimene möldrite tsunft |
| Keskaja algus | |
| 530/547 | Püha Benedict Monte Cassino kloostrist teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab vesiveskit omama |
| 536 | Rooma maahärra Belisar leiutab esimese vesirattaga laev-veski |
| 640 | Iraanis, Afganistanis esimene mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega tuulik |
| 950 | Hispaanias ja Aleksandrias esimesed horisontaalse tuulerattaga tuulikud |
| 1105 | Tuuliku esmamainimine Prantsusmaal, Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum" |
| 1143 | Varaseim viide tuulikule Inglismaal |
| 1180 | Esimesed viited pukktuuliku olemasolust Normandias |
| 1200 | Pukktuulikute levik Kesk-Euroopas |
| 1220 | Esimesed vee pumpamise veskid tõusu ja mõõna vastu Madalmaades |
| 1270 | Esimene pukktuuliku kujutis Cantebury psaltril |
| 1270 | Horisontaalveski levib Hiinasse |
| 1341 | Pukktuuliku esmamainimine Hollandis |
| 1400 | Mehhaaniline press linaõli pressimiseks jõuülekandega vesirattalt |
| 1486 | Vitruviuse "De Architectura" trükitakse Roomas, sisaldab vesiveski kirjeldust |
| Uusaja algus | |
| 1500 | Leonardo da Vinci skitseerib tuulikut tuuldepöörava tiiviku mehhanismi |
| 1570 | Õlimanufaktuurid Itaalias |
| 1573 | Flaamlane Andries ehitab esimese pööratava peaga tuuliku Leidenis Prantsusmaal |
| 1575 | Valtspressi printsiip, vürtside jahvatamiseks apteegis |
| 1588 | Esimese jahukottide vinnamise süsteemiga veski kirjeldus Ramellis Prantsusmaal |
| 1640 | Jan Adriansz Leegwater ehitab esimese kaheksatahulise kerega hollandi tuuliku |
| 1650 | Esimene kruubiveski Saksamaal |
| 1670 | Esimene galeriiga "hollandlane" Saksamaal Altonas, Hamburgi lähistel |
| 1701 | Eesti vanima söömerisse lõigatud aastaarvuga pukktuulik, Atla küla, Lääne-Saaremaa |
| 1745 | Inglane Andrew Mikle leiutab tuuleroosi hollandi tuuliku iseseisvaks tuuldekeeramiseks |
| 1754 | Inglane John Smeaton ehitab hollandi tuulikule metallkatuse (Wellkopf sks.k.) |
| 1756 | Matemaatik L. Euler analüüsib tuuliku-tiivikute toimimisviisi |
| Algab tööstusrevolutsioon Euroopas | |
| 1760 | John Smeaton ehitab Inglismaale esimese auruveski |
| 1772 | Andrew Mikle leiutab tuulikutiibadele jaolousiin-klapid - tuule tugevusele seadistatavad labad |
| 1781 | Charles Aug. Coulomb teeb mehhaanikakatsetusi Prantsusmaal Lille tuulikute juures |
| 1782 | James Watt ehitab aurumasina Ketley teraviljaveski ringiajamiseks |
| 1784 | London saab esimese auruveski "Albion Mills", aurumootorid Boultonilt ja Wattilt |
| 1787 | Esimesed veskid Ameerikas Newportis ja Virginias |
| 1855 | Petrooleumlambi kasutuselevõtt võimaldab öise jahvatamise, kui juhtub soodne tuul olema |
| 1865 | Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord > |
| > | Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord. Tuulikute ehitamist ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum. |
| > | Kehtestati rendi või talude väljaostu määrad. Tuulikute ehitust ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum. |
| 1869 | Esimene möldritehnikanäitus Leipzigis, järgnevad: 1873 Viinis, 1876 Nürnbergis, 1878 Pariisis, 1879 Berliinis, |
| 1880 | Cincinnatis, 1881 Londonis, 1882 Nürnbergis, Viinis ja Triestis, 1885 Pariisis, 1886 Augsburgis, |
| 1887 | Mailandis ja Chemnitzis, 1889 Viinis, 1894 St. Peterburis ja Amsterdamis |
| 1873 | Šveitslane Friedrich Wegmann leiutab kõikide valtspinkide prototüübi, nt. sellest areneb kruubimasin. |
| 1875 | Kesk-Euroopas seiskuvad paljud suurveskid odava Ameerika teravilja impordi tõttu |
| 1875 | Sakslane Julius Lampson Würtzburgist produtseerib purustatud prantsuse veskikividest esimesed tehiskivid |
| 1875 | võetakse kasutusele vahetatavate sektoritega veskikivid, kvartsist-mürglist-tulekivist jahvepindade taastamissegud, betoonveskikivid. |
| 1880 | Arvukate Paltrock-tuulikute ehitamine (ka pukktuulikute ümberehitamise näol) Lääne-Euroopas |
| 1891 | Taanis algatatakse teaduslik uuring tuuliku tiibaderisti konstruktsiooni täiustamiseks, eestvedaja - prof. La Cour. |
| 1909 | Patent pneumaatilisele teraviljaveskile |
| 1920 | Pukktuulikutest tüdinenud jõukamad talupidajad lasevad oma remontivajavad pukktuulikud ümber ehitada peaga tuulikuteks > |
| > | Teadaolevatel andmetel ehitatakse peaga tuulikuid vähemalt 6 eksemplari, tänaseks on säilinud neist kolm. |
| 1946/47 | Ehitatakse Saaremaa viimased (uusimad) pukktuulikud Karedasse (ehit. 1946) ja Metskülasse (ehit. 1947, hävinud). |
| 1950- | Nõukogude võim keelustab isiklikud tootmisvahendid. Kolhoosidele antakse käsk muuta tuulikud kasutuskõlbmatuks. |
| 1970 | Saetakse läbi tiivavõllid, tõmmatakse traktoritega külade kaupa tuulikuid pukkidelt maha, kästakse talunikel tuulikud ise lammutada. |
| 1968 | Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum toimetab Lääne-Saaremaalt Kotlandi ja Leedri küladest pukktuulikud Vabaõhumuuseumi. |
| 1971-72 | Gotlandi saarel Rootsis viidi läbi tuulikute inventeerimine (Gotlands Fornsal'i poolt), säilinud oli 255 tuulikut, nendest > |
| > | 155 olid hollandi tuulikud ja 100 pukktuulikud. Loeti nii tervikuna säilinud |
| > | hooldati regulaarselt puhtalt omanike huvist kultuuri säilitada. |
| > | Vesiveskeid oli säilinud ca 17. |
| 1977-1979 | Seiskub Saaremaa viimane jahvatav pukktuulik mölder Aleksander Helmi lahkumisel (1901-1980) Kuusnõmme külas. |
| 1979 | Jüri Ling taastab Muhus linnuse külas Eemu tuuliku, paneb tuuliku jahvatama ja avab külastajatele. |
Helme kihelkonna ajalugu 1 (ennokirt)(1) Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)
Helme kihelkonna ajalugu 2 (ennokirt)(2) Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur (2)
Helme kihelkonna ajalugu 3 (ennokirt)(3) Võitlused vaenuväega (3)
Helme kihelkonna ajalugu 4 (ennokirt)(4) Süüdimatus (4)
Helme kihelkonna ajalugu 5 (ennokirt)(5) Loodus – kõik voolab (Panta Hrei) (5)
(ennokirt)(6) Kristjan Tults ja tema veskid (6)
Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)
Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur (2)
Võitlused vaenuväega (3)
Süüdimatus (4)
Loodus – kõik voolab (Panta Hrei) (5)
Kristjan Tults ja tema veskid (6)
Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)
alusdok(1) 2 3
☼ @ ⌘ Ω
Proovimiste ja testimiste ning katsetuste koht Weskiwikis
LIIVAKAST PROOVIMISEKS
punane - hävitatud või likvideeritud.
Legend: tume/must - olemasolevad objektid; punane - hävitatud või likvideeritud.
Kuigatsi mõisa tuuleveski ; Uurimus "Saaremaa tuuleveskid" 2009, Mihkel Koppel; ==Vesiveskid Eestis 1939== ; (ennokirt)®
Helme kihelkonna ajalugu 1. Õhne - elu tee.
Helme kihelkonna ajalugu 2 . Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur
Helme kihelkonna ajalugu 3 . Võitlused vaenuväega
Helme kihelkonna ajalugu 5
Loodus – kõik voolab (Panta Hrei)
HELME KIHELKOND
ALGUS AJALUGU INIMESED SÕDA SÜÜDIMATUS LOODUS ÕHNE PÄRAND PAIGAD EHITISED KAART
Algus#
| AASTAARV | SÜNDMUSED |
|---|---|
| 16000 eKr | Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks |
| 4000 eKr | Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist. |
| 2000 eKr | Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks |
| 1500 eKr | Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus |
| 1200 eKr | Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5 |
| 550 eKr | Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks |
| 500 eKr | Esimesed looma- või inimjõul ringiaetavad veskidVahemeremaade idaosas |
| 250 eKr | Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias |
| 50 eKr | Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses |
| 25 eKr | Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis |
Haidaku küsimustik ver 2 ; Tults, Kristjan ; Kristjan Tults
PimeAnkur
Pimeankru pooldat viidatav teks algab siit
Lisainfo, lingid, abi ja õpetus
