Voldi tuulik

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on ... . Veski paralleelnimed on ... . Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski / tuuleveski / mootorveski ja toodangu tüübilt jahuveski / saeveski / villaveski / püüliveski ning pärandi tüübilt mõisaveski / taluveski / tööstusveski.

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane nimi Volti tuulik ehk Voldi tuuleveski
Saksa keeles Woldi Windmühle

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: ... maakond , ... vald , ... küla. Veski paikneb ... jõel, umbes selle ...jooksul.

Ajalugu/Pärimus

Tekst raamatust «Jõgevamaa pärandkultuurist" (2011)

Voldi küla arengut kiirendas raudtee valmimine 1877. aastal, peagi avati kõrts, apteek, haigla, mitmed kauplused ning tekkisid mitmesugused väikeettevõtted (sepikoda, meierei). Arengule andis hoogu juurde see, kui 1892. aastal hakkasid mõisad talusid müüma. 1877. a avati Voldi algkool. Möldrikohta Tabiveres Koogi tee ääres ehitati 1896. aastal elumaja ja aasta pärast valmis juba puidust tuuleveski. Koht oli järjepidevalt ühe pere käes alates 1914. aastast, kui Karl Tomson (Karl Toomsalu) selle ostis. Ta tuli siia kolme lapsega ning siin sündis 1918. a veel poeg Eduard. Maad oli ainult 0,75 ha ning metsa 3,5 ha. Siin jahvatati taludele vilja. Veski jahvatas ka sõja ajal, nii Saksa kui ka Vene sõduritele. Tuult pidevalt ei jätkunud ja kui tuul tuli, siis pandi masinad kohe tööle, kasvõi öösel. Julius Narits võttis möldriameti üle ning 1947. a. valmisid salvede ja kaaluga ait ning laut. Kolhoosiaja saabudes pandi talule maksud peale. Riik võttis võlgade katteks hobuse, lehma, lamba, sea ja kanad. Lõpuks tuli astuda Tormi kolhoosi liikmeks. Veski seadistati ümber ja siin sai ka rohujahu jahvatada. Viimane mölder enne nõukogude aja lõppu oli Paul Luige. Esimesel võimalusel ostis Julius Narits veski kolhoosi käest tagasi oma ühe kuu pensioni ehk 50 rubla eest. Vahepeal olid aga seadmed laiali tassitud või hävitatud. Veskihoone ootab paremaid päevi - tuuliku pea uuendamist ja tiivad taastamist.

RMK pärandkultuuri andmebaasist

Kolhoosist tagasi ostetud 50 rbl eest. Seinad sindliga, katust remonditud 2 a tagasi, hakanud vajuma, puudub ka emapuu, on alles veskikivid ja mõned osad veel. Puidust hammasrattad kolhoosiaegu ära veetud. Elumaja (1896), ait (1947) lõunas 30 m. Ehitati 1897. aastal. Praeguse elaniku vanaisa Karl Tomson (Toomsalu) ostis selle 1914. a, kolis siia 3 lapsega, siin sündis poeg. Maad oli 0,75 ha, eraldi mets 3,5 ha. Jahvatati sõja ajal nii saksa kui ka vene sõduritele.

(I. Kibena, 60)