Molinoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
[[Category:Mõiste]] | [[Category:Mõiste]] | ||
[[Category: | [[Category:Molinoloogiline mõiste]] | ||
[[Category:Tehnoloogia]] | [[Category:Tehnoloogia]] | ||
Viimane redaktsioon: 23. oktoober 2023, kell 20:19
Molinoloogia (ladina sõnadest molīna 'veski' ja kreeka λόγος 'teadus' loodud sõna) ehk veskiteadus, on teadus veskitest ja jahvatus-tehnoloogiatest. Laiemas vaates on molinoloogia uurimisobjektiks loodusjõudude energiat kasutavate või muundavate tehnikaseadeldiste uurimine. Samuti on molinoloogia sisuks säilitada teadmisi ajaloolistest tehnikarakendustest ja pärand-kultuurilistest töövõtetest.
Termini võttis kasutusele 1965. aastal Portugali tööstusloolane João Miguel dos Santos Simões.
Molinoloogia kui kultuurilist ja teaduslikku huvi pakkuva valdkonnaga tegeleb Rahvusvaheline Molinoloogia Selts (The International Molinological Society, TIMS) – enam kui 600 liikmega mittetulundusorganisatsioon, mis tegutseb peamiselt Euroopas ja USA-s. Pärast 1965. a ja 1969. a korraldatud rahvusvahelisi sümpoosione loodi TIMS ühing 1973. aastal.
Eestis on molinoloogiaga tegelenud näiteks Anto Juske[1] , Mihkel Koppel[2], Arvo Järvet [3], 20. sajandi 70-80ndatel Friedrich Haidak, Olev Suuder⌘ jt.
Eesti veskiuurijaid, veskisõpru ja veskiomanikke ühendab MTÜ Eesti Veskivaramu.
Kirjandus
- The Archaeology of Mills and Milling ; isbn=0-7524-1966-8
- The Quest for American Milling Secrets ; isbn=9789291349255
Välislingid
Viited
- ↑ Vesiveskid. Tallinn, 1993. Eesti vesiveskid. Tallinn, 2006. Tuulikud läbi aegade. Tallinn, 2008. Kaasautor Peeter Raesaar
- ↑ Mihkel Koppel:
"Saaremaa tuulikute saatus"Sirp, 20. aprill 2012 - ↑ Eesti teadusinfosüsteem
