Tarakvere veski: erinevus redaktsioonide vahel
| 24. rida: | 24. rida: | ||
==Ajalugu/Pärimus== | ==Ajalugu/Pärimus== | ||
Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tuulik tõenäoliselt jahuveskina ja vesiveski ilmselt saeveskina. | |||
Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tuulik tõenäoliselt jahuveskina ja [[Tarakvere veski| Tarakvere vesiveski]] ilmselt saeveskina. '''R.V.''' | |||
Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde. | Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde. | ||
Redaktsioon: 1. oktoober 2024, kell 17:30
Nimi/Nimed
Tänapäevane (asulajärgne) nimekuju on Tarakvere veski. Paralleelnimed ja täiendnimed on Tarakvere mõisa veski, Tarakvere mõisa vesiveski, Tarakvere vesiveski. Saksa keeles on veski nimi Tarrastfer Mühle. Asula (või veski/tuuliku) vanemad nimekujud on olnud Tarakwer, Taragwer, Terrastfer.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- Jõgevamaa, Mustvee vald, Tarakvere küla, Liilia kinnistu. EHAK kood: 8149
- Vanema haldusjaotuse järgi: Torma kihelkond, Tarakvere mõis
- Veski paiknes Tarakvere jõe keskjooksul, kood: vee1053300
- Asukoht Maameti kaardil: XY: 6519257.7, 660500.3
- Asukoht Google kaardil: BL: 58.782921, 26.776036
- Asukoht Regio/Delfi kaardil: BL: 58°46′58.516″, 26°46′33.731″
Seisukord ja muu teave
Hoone seisukord: hävinud.
Pais: hävinud; paisjärv: uus pais koos paisutusega ~150 meetrit ülesvoolu.
Ajalugu/Pärimus
Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tuulik tõenäoliselt jahuveskina ja Tarakvere vesiveski ilmselt saeveskina. R.V.
Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde.
Veskipidaja Otto Laurbergi kohta Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1940/07 annab teada : "27. Otto Laurberg jätkab äritegevust, avades Roela v., Tarakvere as., vesiveski."[1]
Eesti aja alguses jagati Tarakvere mõis kolmeks ning Lepamaa ostis sellest kolmandiku: 24 hektarit maad koos mõisa elumaja ja kõrvalhoonetega. Sellest sai Viljapuuaia talu. Talu juurde rajati paisjärve, ehitati vesiveski, jahvatati jahu ja toodeti vesiveskiga talu tarbeks elektrit. [2]
