Ramma tuulik

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

Koordinaadid:

Seisukord/Lisateave

Hoone seisukord: hävinud

Vanades dokumentides on veskikoha nimi „Ramma Mühle“ ja 1873. aastal pärast maa välja mõõtmist Mühlenstelle Ramma 22“. Tuuliku ehitamise aega ajalooürikutest ei ole leida. Veski oli erastatud talukohtadest varem. Teadaolevaks esimeseks eraomanikuks oli Gustav Willo, pärit Laiuselt. Järgmised omanikud olid alates 2.07.1846. aastast tema tütar Helena Willo, siis Predik Stahl, kes oli abielus Gustavi tütre Maiga. Pärast Predik Stahli surma pärijad (Mai Stahl-Willo, Friedrich Stahl, Jaak Grünberg, Helene Willo) müüsid 1.05.1862. aastal veskikoha 1800 rubla eest Jüri Ollisaarele ning ise lahkusid Peterburgi. Jüri Ollisaar müüs veskikoha 10.08.1870. aastal 600 rubla eest edasi Karl Müllerile. K. Müller ostis 1.12.1873. aastal oma veskikohale täiendavalt 500 hõberubla eest 12,6 ha maad ja kahe aasta pärast (24.11.1875) müüs ta kõik Johann Tõnno p. Wernerile (Kapus 18.12.1832-1912). 3.11.1915 sai veskikoha omanikuks Mart Jüri p. Tamberg (29.12.1851-1928), kuid juba varem, 1909. aastal olevat talu kutsutud Tambergi taluks. Mart Tamberg elas Rammal alates vähemalt 1912. aastal, sest on teada, et ta valiti siis seoses Ramma meierei ehitamisega ehituskomisjoni esimeheks. Mart oli pärit Aruküla mõisast ja ilmselt oli selle ala asjatundja. Ta oli abielus Anna Dehveriga ja neil sündis neli last. Kodutallu jäi neist Hilda Tamberg (06.04.1879), kes sai kinkelepingu kohaselt endale talu ja veski. Ta jäi Ramma veski viimaseks omanikuks. Sõja ajal oli veski veel alles, kuid ilma tiibadeta. Lagunenud elumaja kohale veeti üle üks teine maja, kus hakkas elama Anton Sterni pere

Vello Kallandi, Silva Kärner „Vaikne kena kohakene Ramma küla Järvamaal“. 2011