Kooraste veski: erinevus redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: '==Nimi== Kooraste veski, Kooraste mõisaveski ==Ajalugu== F. Haidaku artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. ''Pikkjärve ja Vaabajärve vahelist osa ni...') |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
==Ajalugu== | ==Ajalugu== | ||
F. [[Haidaku artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. | F. [[Haidaku]] artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. | ||
''Pikkjärve ja Vaabajärve vahelist osa nimetatakse Kusto ojaks, mille lähedal on Kustomägi (absoluutne kõrgus on 162 ja suhteline 58 meetrit). Kooraste Suurjärve voolab veel Rebase ehk Loko oja, millega on liitunud Kaagvere oja. Rebase oja kaldal oli kunagine KOORASTE MOISAVESKI, mida nimetatakse juba 1511. aastal. Ka Poola-aegsel inventariseerimisel (1582— 1591) on seda veskit nimetatud. Siis tuli veskile jahvatamise eest anda kaheteistkümnendik teradest (sellest kolmandik läks möldrile, kaks kolmandikku aga oli kuninga osa). See veski tegutses ka 1638. aastal, hilisemates allikates teda ei mainita. Arvatakse, et veski asetses endise valitsejamaja taga, veskipais oligi praeguse kalatiigi paisu kohal.'' | ''Pikkjärve ja Vaabajärve vahelist osa nimetatakse Kusto ojaks, mille lähedal on Kustomägi (absoluutne kõrgus on 162 ja suhteline 58 meetrit). Kooraste Suurjärve voolab veel Rebase ehk Loko oja, millega on liitunud Kaagvere oja. Rebase oja kaldal oli kunagine KOORASTE MOISAVESKI, mida nimetatakse juba 1511. aastal. Ka Poola-aegsel inventariseerimisel (1582— 1591) on seda veskit nimetatud. Siis tuli veskile jahvatamise eest anda kaheteistkümnendik teradest (sellest kolmandik läks möldrile, kaks kolmandikku aga oli kuninga osa). See veski tegutses ka 1638. aastal, hilisemates allikates teda ei mainita. Arvatakse, et veski asetses endise valitsejamaja taga, veskipais oligi praeguse kalatiigi paisu kohal.'' | ||
https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/08/14 | https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/08/14 | ||
Viimane redaktsioon: 8. jaanuar 2024, kell 08:06
Nimi
Kooraste veski, Kooraste mõisaveski
Ajalugu
F. Haidaku artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. Pikkjärve ja Vaabajärve vahelist osa nimetatakse Kusto ojaks, mille lähedal on Kustomägi (absoluutne kõrgus on 162 ja suhteline 58 meetrit). Kooraste Suurjärve voolab veel Rebase ehk Loko oja, millega on liitunud Kaagvere oja. Rebase oja kaldal oli kunagine KOORASTE MOISAVESKI, mida nimetatakse juba 1511. aastal. Ka Poola-aegsel inventariseerimisel (1582— 1591) on seda veskit nimetatud. Siis tuli veskile jahvatamise eest anda kaheteistkümnendik teradest (sellest kolmandik läks möldrile, kaks kolmandikku aga oli kuninga osa). See veski tegutses ka 1638. aastal, hilisemates allikates teda ei mainita. Arvatakse, et veski asetses endise valitsejamaja taga, veskipais oligi praeguse kalatiigi paisu kohal. https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/08/14
