Illi veski (1): erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
20. rida: 20. rida:


==Ajalugu/Pärimus==
==Ajalugu/Pärimus==
Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu,  kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.<ref> Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est</ref>  
''Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu,  kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.''<ref> Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est</ref>  


Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt [[Pangodi]] mõisa immissiooniprotokollis 1723: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), [[Sauter Laur]] (mölder) kui [[Sauter Hill]] – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud.  
Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt [[Pangodi]] mõisa immissiooniprotokollis 1723. aastal: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), [[Sauter Laur]] (mölder) kui [[Sauter Hill]] – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud.


==Möldrid/Veskipidajad==
==Möldrid/Veskipidajad==

Redaktsioon: 22. jaanuar 2024, kell 17:46

Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.

Illi veskikoht Rückeri kaardil. 1839.
Illi veskikoht Pangodi mõisa plaanil. 1839.[1]
Illi veskikoht Pangodi mõisa üldplaanil. 1867.[2]

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane nimi: Illi veski, Illi veski (1) ka Varesepalu veski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

  • Tartu maakond, Nõo vald
  • Illi oja (VEE1037600), edasivool: Elva jõgi
  • Koordinaaadid: N:58,2065 ; E:26,4397

Seisukord/Lisateave

Hoone seisukord: hävinud/ümberehitatud

Ajalugu/Pärimus

Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu, kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.[3]

Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt Pangodi mõisa immissiooniprotokollis 1723. aastal: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), Sauter Laur (mölder) kui Sauter Hill – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud.

Möldrid/Veskipidajad

Sauter oli Pangodi mõisapiirkonna möldrisuguvõsa juba rootsi ajal. Nende õitseaeg kestis läbi terve XVIII sajandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii Nuti, Illi kui Lauri veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus ka kroonu metsavahikoht (möldri ja metsavahi maatükid vaheldumisi), Lauri oli taluveski. Kas neil Sautritel ka ühine esivanem oli, pole võimalik kindlaks teha. Kõige kauem kestsid siin Lauri Sautrid, viimati veel naisliini pidi Paursonitena, kes XXI sajandi alguses õigusjärgsete pärijatena koha ära müüsid.

Sautri nimi vakuraamatutes (Vana-Nõo mõis, millele Tammiste (Tamsa) küla kuulus, eraldati Unipiha mõisast alles 1759. aastal; Uuta ja Varimõisa on kogu aeg Pangodi all olnud):

  • 1684: Uuta külas mölder, Sauter Märt, Sauter Peep
  • 1688: Uuta külas Sauter Pets, mölder Sauter Pertel, Varimõisas mölder Sauter Laur
  • 1723: Uuta külas mölder Sauter Hill
  • 1731: Unipiha mõisas Sauter Marcus - Külle Paapi ja Kahu Jaani maal väike veski
  • 1744: Unipiha mõisa Tammiste külas Sauter Lauri veski
  • 1758: Pangodi mõisa Uuta (Ohota) külas Sauter Peetri Jaak, hajatalus Sauter Laur; Vanamõisa (hlj Varimõisa) külas mölder Sauter Lauri kõrval Hilli Mick, on mölder.
  • 1810: Vana-Nõo Tammisto külas Sautra veski, kuulub talupoeg Sautra Jaanile.

Viited

  1. ↑ EAA.2072.3.48a-10
  2. ↑ EAA.3724.4.1279
  3. ↑ Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(1)&oldid=21141"