Ülemiste järv: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
==Ülemiste järv==
==Ülemiste järv==
<--
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''.<br>
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br>
Veekogu kood: VEE2005900 <br>


Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]].
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''36,5 m''' kõrgemal. Suuruselt '''3. järv''' Eestis, veekogu pindala on umbes '''944 ha''' (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus '''3,3 m'''). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. <ref>Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019</ref>


Järv Tallinna kaguserval. Nimi Kuningajärv esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse.  
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel eraldunud lahesopist. <ref>Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.</ref>  <br>
Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustaud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused. <br>
Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. <br>
M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. Pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket. <br>
Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. Esineb peledit.<br>
Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tungitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. Kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks. <br>
Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval".
<ref>Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977</ref>


Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''35,7 m''' kõrgemal. Veekogu pindala on umbes '''960 ha''', suurim sügavus väljavoolukanali juures 6 m (keskmine sügavus '''2,5 m'''). Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu veidi suurendanud.
Ülemiste järv teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''15. sajandist alates''' niinimetatud '''[[Veerenni kanal]]i''' kaudu. Intensiivne  veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud. Tänapäeval kuulub Ülemiste järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja seda majandab AS Tallinna Vesi.<br>
 
Suurim sissevool Ülemiste järve on '''Pirita-Ülemiste kanal''' ehk Vaskjala-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud '''[[Kurna oja]]''' ehk Mõigu oja. Vett lisavad  mõningal määral ka põhjaallikad. <br>
Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustaud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - '''Linda kivi'''.
Looduslikuks väljavooluks oli varem '''[[Härjapea jõgi]]''' (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise [[Peetri kanal]]i kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses.  
 
--
Kuna järv teenib Tallinna veevarustust juba 14. sajandist alates, siis on läbivoolu järvest pidevalt suurendatud. Suurim sissevool Ülemiste järve on Pirita-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud [[Kurna oja]] ehk [[Mõigu oja]]. Vett annavad ka põhjaallikad. Looduslikuks väljavooluks oli varem [[Härjapea jõgi]]/oja, praegu toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses. Aastatel '''1718, 1867 ja 1879''' oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
 
Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile.
 
M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. Pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket.
 
Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. Esineb peledit.
 
Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tungitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. Kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks.
 
Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.
 
Ka Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval".
 
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
 
[[category:Järved]]

Redaktsioon: 15. mai 2024, kell 19:34

Ülemiste järv

<-- Järv Tallinna kaguserval.
Teised nimed: Järveküla järv, Mõigu järv või Kuningajärv; harvem Paberijärv, sks Obersee.
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse.
Veekogu kood: VEE2005900

Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 36,5 m kõrgemal. Suuruselt 3. järv Eestis, veekogu pindala on umbes 944 ha (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. [1]

Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel eraldunud lahesopist. [2]
Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustaud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused.
Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile.
M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. Pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket.
Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. Esineb peledit.
Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tungitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. Kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks.
Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval". [3]

Ülemiste järv teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba 15. sajandist alates niinimetatud Veerenni kanali kaudu. Intensiivne veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud. Tänapäeval kuulub Ülemiste järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja seda majandab AS Tallinna Vesi.
Suurim sissevool Ülemiste järve on Pirita-Ülemiste kanal ehk Vaskjala-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud Kurna oja ehk Mõigu oja. Vett lisavad mõningal määral ka põhjaallikad.
Looduslikuks väljavooluks oli varem Härjapea jõgi (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise Peetri kanali kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses. --

  1. Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019
  2. Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.
  3. Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977