Taevere veski: erinevus redaktsioonide vahel
(→Nimi) |
(→Nimi) |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
Küla/mõisa nime päritolu on ebaselge, võimalik on mõni vanem vorm isikunimest + vere. | Küla/mõisa nime päritolu on ebaselge, võimalik on mõni vanem vorm isikunimest + vere. | ||
Küla vanemad nimekujud: 1583 Taiuer, 1638 Tayfer, 1797 Taifer, Taewerre. | Küla vanemad nimekujud: 1583 Taiuer, 1638 Tayfer, 1797 Taifer, Taewerre. <ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016 </ref>. | ||
''saksa k.'' '''[[Taifer Mühle]]'''. | ''saksa k.'' '''[[Taifer Mühle]]'''. |
Redaktsioon: 4. november 2020, kell 09:44
Nimi
Tänapäevane asulajärgne veski nimi on Taevere veski. Kuna tegemist on mõisaveskiga, siis on sobiv nimi ka Taevere mõisa vesiveski.
Taevere mõisas tegutses 19. sajandil ka Taevere tuulik.
Küla/mõisa nime päritolu on ebaselge, võimalik on mõni vanem vorm isikunimest + vere. Küla vanemad nimekujud: 1583 Taiuer, 1638 Tayfer, 1797 Taifer, Taewerre. [1].
saksa k. Taifer Mühle.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski
Asukoht
Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Taevere küla, Lembitu
Vanema haldusjaotuse järgi: Suure-Jaani kihelkond, Taevere mõis (kuni 1917)
Jõgi/oja: Paasioja keskjooksul. Veekogu kood: VEE1131608
Maaameti veebikaardil X: 6492825 Y: 585941
Google kaardil N: 58.566936 E: 25.476989
Regio Delfi kaardil pl: 58°34′0.969″, ip: 25°28′37.160″
Tehniline teave
Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): hävinud täielikult
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): pais hävinud, paisu kõrgus: pole teada; ülevoolu tüüp: pole teada/hävinud; paisutus: puudub; veski paisjärve: pole säilinud.
Veski sild: säilinud, eravaldus; veskitee: kinnistu sisene, trass säilinud.
Ajalugu
Taevere mõisa vesiveski on märgitud Mellini kaardil (1797)
Hilisematel kaartidel hooned viitavad oma paiknemisega küll vesiveskile, kuid otseseid tähistusi pole märgata.
19. sajandi kaartidel on mõisakompleksist lõunasse jäävale kunkale märgitud tuuleveski.
Tõenäoliselt jäi vähem kui 10 ruutkilomeetrise valgalaga Paasioja veehulk väheseks isegi väikese altvoolu veski käitamiseks, ning hooned jäid kasutusse mingiks muuks otstarbeks, mõisa viljajahvatus toimus aga tuulikus.
Pärimus
Viited
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016