Partsi tuulik: erinevus redaktsioonide vahel
| 21. rida: | 21. rida: | ||
Hoone seisukord: Hea | Hoone seisukord: Hea | ||
19. sajandil ehitatud veski töötas kuni 20. sajandi alguseni, kuid jäi siis seisma ja Eesti Vabariigi ajaks oli täitsa lagunenud. Riik proovis tühja veskit korduvalt müüa. 1925. aastal ostis tuuliku 16 900 marga eest Priido Ala, kellel oli endal teise veski sisustus olemas. Veski restaureeriti ja tuulejõule lisaks paigaldati tuulikusse 10 hj lokomotiiv ja puugaasigeneraator. Nõukogude aja algul kasutati tuuleveskit artellina. 1957.-1958. aastal pandi veski tööle elektrijõul ja töötas saeveskina kuni 1990. aastateni. Hetkel tuulikut restaureeritakse ja sinna plaanitakse muuseumi. ("Eesti tuulikud" -Hanno Talving, 2005) | 19. sajandil ehitatud veski töötas kuni 20. sajandi alguseni, kuid jäi siis seisma ja Eesti Vabariigi ajaks oli täitsa lagunenud. Riik proovis tühja veskit korduvalt müüa. 1925. aastal ostis tuuliku 16 900 marga eest Priido Ala, kellel oli endal teise veski sisustus olemas. Veski restaureeriti ja tuulejõule lisaks paigaldati tuulikusse 10 hj lokomotiiv ja puugaasigeneraator. Nõukogude aja algul kasutati tuuleveskit artellina. 1957.-1958. aastal pandi veski tööle elektrijõul ja töötas saeveskina kuni 1990. aastateni. Hetkel tuulikut restaureeritakse ja sinna plaanitakse muuseumi. ("Eesti tuulikud" - Hanno Talving, 2005) | ||
[[Category:Tuuleveskid]] | [[Category:Tuuleveskid]] | ||
Redaktsioon: 10. september 2024, kell 08:09
Nimi/Nimed
Partsi tuulik, Partsi mõisa tuuleveski
Tüüp: Hollandi tüüpi tuulik, kivihoone
Partsi on küla Hiiumaa vallas Kärdla ja Suuremõisa vahel.
Kohanimi lähtub sõnast parras 'äär, serv, vall' ja on esmamainitud 1564 kujul Pardas.
Partsi mõis rajati 1591 ja mõisa juurde kujunes küla.
Asukoht/Paiknemine
Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Partsi küla, Partsi veski.
Koordinaadid: 58.958207548574364, 22.879775047261987
Seisukord ja muu teave
Hoone seisukord: Hea
19. sajandil ehitatud veski töötas kuni 20. sajandi alguseni, kuid jäi siis seisma ja Eesti Vabariigi ajaks oli täitsa lagunenud. Riik proovis tühja veskit korduvalt müüa. 1925. aastal ostis tuuliku 16 900 marga eest Priido Ala, kellel oli endal teise veski sisustus olemas. Veski restaureeriti ja tuulejõule lisaks paigaldati tuulikusse 10 hj lokomotiiv ja puugaasigeneraator. Nõukogude aja algul kasutati tuuleveskit artellina. 1957.-1958. aastal pandi veski tööle elektrijõul ja töötas saeveskina kuni 1990. aastateni. Hetkel tuulikut restaureeritakse ja sinna plaanitakse muuseumi. ("Eesti tuulikud" - Hanno Talving, 2005)
