Kunda saeveski: erinevus redaktsioonide vahel
| 36. rida: | 36. rida: | ||
1805. aastal rajas [[Schwenghelm]] [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] suudmealale veeenergiat kasutava saeveski. | 1805. aastal rajas [[Schwenghelm]] [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] suudmealale veeenergiat kasutava saeveski. | ||
Kuna see ehitati klindikalda alla, kutsus kohalik rahvas seda [[Kaldaveski]]ks. | Kuna see ehitati klindikalda alla, kutsus kohalik rahvas seda [[Kaldaveski]]ks. <br> | ||
Veski pais oli 6,4 (!) meetri (21 jalga) kõrgune, selle juurde kuulusid kõrvalhooned: elumaja, tööliskasarm ja sepikoda. | Veski pais oli 6,4 (!) meetri (21 jalga) kõrgune, selle juurde kuulusid kõrvalhooned: elumaja, tööliskasarm ja sepikoda. | ||
Kuna [[Schwenghelm]]il puudus metsa ostmiseks vajalik kapital, kutsus ta saeveski osanikuks Peterburist kindralleitnant [[Ferdinand von Gerhardi]], kes sõlmis [[Roela mõis|Roela]], [[Tudu mõis|Tudu]], [[Põlula mõis|Põlula]] ja [[Rahkla mõis|Rahkla]] mõisnikega pikaaegsed lepingud palkide saatmiseks [[Kunda]]sse – saeveski vajaduseks hinnati umbes 20 000 palki aastas. | Kuna [[Schwenghelm]]il puudus metsa ostmiseks vajalik kapital, kutsus ta saeveski osanikuks Peterburist kindralleitnant [[Ferdinand von Gerhardi]], kes sõlmis [[Roela mõis|Roela]], [[Tudu mõis|Tudu]], [[Põlula mõis|Põlula]] ja [[Rahkla mõis|Rahkla]] mõisnikega pikaaegsed lepingud palkide saatmiseks [[Kunda]]sse – saeveski vajaduseks hinnati umbes 20 000 palki aastas. | ||
Redaktsioon: 22. september 2024, kell 18:28
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Kunda saeveski.
Varem levinud nimi selle veski kohta oli Lontova saeveski.
Kohalikud kutsusid seda Kaldaveskiks.
Veski asutaja ja omanik nimetas piirkonda nimega Blücher, seega võib veskit nimetada ka Blücheri veskiks ja saksa keeles Blücher Sägemühle.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
● Kunda mõisale kuulus Kunda jõe suudmes Lontova küla, hilisem poolmõis (sks Blücher). 1803 hakati laiendama sealset sadamat, tekkis alevik, kuhu rajati saeveskeid ja köievabrik ning pärast 1860. a-id tsemenditööstus, mille töölised majutati esialgu Lontovasse. Hiljem kujunes tsemendivabriku juurde töölisasula (Vanalinn). Kunda sai aleviks 1920, linnaks 1938. Tänapäeval eristatakse Kunda linnaosadena Vanalinna, sellest läänes olevat Uuslinna ning põhjas asuvat Lontovat. On arvatud, et Lontova nimi tuleneb kunagise võõrastemaja London nimest. Uuslinna kohal oli varem Lähta küla (u 1900 Лехта). Lontovast läänes on Maageranna, ka Mageranna (1796 Mäggerand, 1913 Magerand), endine metsavahikoht ja vabrikuasula. [1]
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Kunda linn, Lontova tee 2
- Vanema haldusjaotuse järgi Viru-Nigula kihelkond, Kunda mõis.
- Veski paikneb Kunda jõe alamjooksul.
- XY: 6599408.2, 643771.7
- BL: 59.507825, 26.539441
- BL: 59°30′28.169″, 26°32′21.986″
Seisukord
Hoone seisukord: hävinud täielikult
Ajalugu
Lontova – Kunda vanim tööstuspiirkond
Kunda mõisas seostus uute tööstusettevõtete loomine Peter Jacob von Schwenghelmi (1770–1846)
ja Johann Valentin Ludwig von Schnackenburgi (1778–1858) tegevusega, kes püüdsid mõisa arendada sadama ja tööstuste rajamisega Kunda jõe suudmealale.
1802. aastal lubas Venemaa senat oma määrusega tegelda mõisnikel väliskaubandusega.
Sellele tuginedes taotleski P. J. Schwenghelm luba sadama asutamiseks Kunda jõe suudmesse.
Taotlus rahuldati 3. märtsil 1805 keiser Aleksander I ukaasiga, millega lubati sisse vedada soola, rauda ja heeringaid
ning välja kõiki mõisates toodetavaid saadusi.
1805. aastal rajas Schwenghelm Kunda jõe suudmealale veeenergiat kasutava saeveski.
Kuna see ehitati klindikalda alla, kutsus kohalik rahvas seda Kaldaveskiks.
Veski pais oli 6,4 (!) meetri (21 jalga) kõrgune, selle juurde kuulusid kõrvalhooned: elumaja, tööliskasarm ja sepikoda.
Kuna Schwenghelmil puudus metsa ostmiseks vajalik kapital, kutsus ta saeveski osanikuks Peterburist kindralleitnant Ferdinand von Gerhardi, kes sõlmis Roela, Tudu, Põlula ja Rahkla mõisnikega pikaaegsed lepingud palkide saatmiseks Kundasse – saeveski vajaduseks hinnati umbes 20 000 palki aastas.
Palgid lõigati talvel ning parvetati kevadise suurveega jõge mööda Kundasse.
Saeveski ja sadama rajamiseks ning sõjaaastatel toimetulemiseks oli Schwenghelm võtnud laenu ning pantinud mõisa. Kuna ta ei suutnud võlaga toime tulla, pantis ta oma Kunda mõisa 7. märtsil 1814 ühele peamisele võlausaldajale, Peterburi II gildi kaupmehele J. V. L. von Schnackenburgile, kes 25. septembril 1817 ostis välja ka F. von Gerhardi osaluse Kaldaveskis.
Napoleoni sõdade järel, mil riigis oli puudus sularahast, võttis Kunda saeveski kasutusele oma koduraha, mis kehtis vaid Kunda mõisa territooriumil. 1815. aastal anti välja ovaalse kujuga punakale papile trükitud 50-kopikaline rahatäht (51 x 74 mm), mis oli kehtiv kuni 1815. aasta detsembrikuu viimase päevani. 1818. aastal anti välja ristkülikukujuline (30 x 43 mm) hallile papile trükitud 10-kopikaline koduraha, mis kehtis 1818. aasta detsembrikuu viimase päevani.
1815. aastal oli saeveski juures umbes 20 maja rohkem kui 300 elanikuga. Saeveski tootis 1815. aastal 24 000 planku ja lauda.
Saeveski töötas kuni 1858. aastani ning lõpetas siis tegevuse, kuna Kunda ümbruse ja jõgikonna mõisate metsamassiivid olid laastatud.
Uno Trumm
Virumaa Teataja
11. märts 2021
Välislingid/Viited
https://www.kunda.heidelbergmaterials.ee/et/lontova
Kunda saeveski
EAA.4924.1.4292 leht 6
EAA.4924.1.4292 leht 1 1817.a.
