Tikste ürgorg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Järsuveereline, kohati lausa kuristikuline ürgorg saab alguse [[Helme kirikumõis]]a alt ja suubub Tõrva linna keskuse kohal linna läbivasse Õhne jõe ürgorgu. Ürgoru pikkus on umbes 2,5 km ja laius 150–250 meetrit. Pokardi oja (riikliku registri nr 147, valgala 11,4 km3) ürgoru lääneserval asub endine Helme Sanatoorne Internaatkool, mille ehitamisel peeti silmas just tollast oru looduskaunist ja saastevaba õhkkonda. | Järsuveereline, kohati lausa kuristikuline ürgorg saab alguse [[Helme kirikumõis]]a alt ja suubub Tõrva linna keskuse kohal linna läbivasse Õhne jõe ürgorgu. Ürgoru pikkus on umbes 2,5 km ja laius 150–250 meetrit. Pokardi oja (riikliku registri nr 147, valgala 11,4 km3) ürgoru lääneserval asub endine Helme Sanatoorne Internaatkool, mille ehitamisel peeti silmas just tollast oru looduskaunist ja saastevaba õhkkonda. | ||
Oru serval asub niinimetatud Pokardi loss (ehitatud 1870), mille omanik oli teiste hulgas haridusminister kindralmajor [[Aleksander Jaakson]] (1892 - 1942). 2017. aasta seisuga on lossi omanikuks Küprose päritolu ärimees Nicos Kounnas. | Oru serval asub niinimetatud Pokardi loss (ehitatud 1870), mille omanik oli teiste hulgas haridusminister kindralmajor [[Aleksander Jaakson]] (1892 - 1942). 2017. aasta seisuga on lossi omanikuks Küprose päritolu ärimees [[Nicos Kounnas]]. | ||
Pokardi oja ja ürgorg on korrastamata, ojas on palju langenud puid ja prahti, vaated devonipaljanditele avamata ja varjutatud võsaga. Minevikus on [[Tikste veski]] paisjärv ja [[Pokardi oja]] olnud saastunud endise Helme Sanatoorse Internaatkooli heitveega. | Pokardi oja ja ürgorg on korrastamata, ojas on palju langenud puid ja prahti, vaated devonipaljanditele avamata ja varjutatud võsaga. Minevikus on [[Tikste veski]] paisjärv ja [[Pokardi oja]] olnud saastunud endise Helme Sanatoorse Internaatkooli heitveega. | ||
Ürgorus kulgevad teerajad läbi | Ürgorus kulgevad teerajad läbi parkmetsa, ületavad korduvalt moreenkünkaid ja oru põhjas looklevat [[oja]], mööduvad [[devon]]i [[liivakivi]]paljanditest ja mitmest [[allikas]]test, millest suurimat nimetatakse rahvasuus [[Silmaallikas|Silmaallikaks]] selle väidetavate raviomaduste tõttu. | ||
Orus voolaval [[Pokardi oja]]l on kaks tehislikku [[paisjärv]]e, millest esimene ([[Pokardi paisjärv]]) asub oja keskjooksul ja teine ([[Tikste järv]]) alamjooksul. Piki Pokardi oja vasakkallast kulges linlaste kirikutee ja kunagi oli Pokardi paisjärve kallas kohalike seas populaarne mai- ja jaanitule toimumispaik. | Orus voolaval [[Pokardi oja]]l on kaks tehislikku [[paisjärv]]e, millest esimene ([[Pokardi paisjärv]]) asub oja keskjooksul ja teine ([[Tikste järv]]) alamjooksul. Piki Pokardi oja vasakkallast kulges linlaste kirikutee ja kunagi oli Pokardi paisjärve kallas kohalike seas populaarne mai- ja jaanitule toimumispaik. | ||
Redaktsioon: 15. november 2024, kell 08:35
Tikste ürgorg ehk Tikste org või ka Pokardi org on Tõrva linna lääneserval Tikste oja kesk- ja alamjooksul.
Järsuveereline, kohati lausa kuristikuline ürgorg saab alguse Helme kirikumõisa alt ja suubub Tõrva linna keskuse kohal linna läbivasse Õhne jõe ürgorgu. Ürgoru pikkus on umbes 2,5 km ja laius 150–250 meetrit. Pokardi oja (riikliku registri nr 147, valgala 11,4 km3) ürgoru lääneserval asub endine Helme Sanatoorne Internaatkool, mille ehitamisel peeti silmas just tollast oru looduskaunist ja saastevaba õhkkonda.
Oru serval asub niinimetatud Pokardi loss (ehitatud 1870), mille omanik oli teiste hulgas haridusminister kindralmajor Aleksander Jaakson (1892 - 1942). 2017. aasta seisuga on lossi omanikuks Küprose päritolu ärimees Nicos Kounnas.
Pokardi oja ja ürgorg on korrastamata, ojas on palju langenud puid ja prahti, vaated devonipaljanditele avamata ja varjutatud võsaga. Minevikus on Tikste veski paisjärv ja Pokardi oja olnud saastunud endise Helme Sanatoorse Internaatkooli heitveega.
Ürgorus kulgevad teerajad läbi parkmetsa, ületavad korduvalt moreenkünkaid ja oru põhjas looklevat oja, mööduvad devoni liivakivipaljanditest ja mitmest allikastest, millest suurimat nimetatakse rahvasuus Silmaallikaks selle väidetavate raviomaduste tõttu.
Orus voolaval Pokardi ojal on kaks tehislikku paisjärve, millest esimene (Pokardi paisjärv) asub oja keskjooksul ja teine (Tikste järv) alamjooksul. Piki Pokardi oja vasakkallast kulges linlaste kirikutee ja kunagi oli Pokardi paisjärve kallas kohalike seas populaarne mai- ja jaanitule toimumispaik.
Elustik
Ojas ja paisjärvedes elutsesid kunagi arvukad jõeforelli ja ojasilmu asurkonnad, mis inimtegevuse tulemusel on nüüdseks tõenäoliselt täielikult kadunud. Orus ja seda katvas metsas elutsevad rebased, jänesed, tuhkrud, nirgid, oravad, vesirotid ja koprad. Oru põhja ja veeri katab kõrge kuusik, milles on üksikuid lagendikke. Oru lõunaosas on toominga-, sarapuu- ja halli lepa tihnikuid. Lisaks kasvab orus mitut liiki sõnajalgu.
Pokardi oja ürgorg kuulub alates 2005. aastast maastikukaitsealale (Tikste maastikukaitseala)[1] (umbes 30 ha). 2010. aastal toimus talgute näol orus "Teeme ära" üritus, mille käigus puhastati org prügist ja üleliigsest võsast [2].
