Saarlase veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 21. rida: | 21. rida: | ||
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Maaamet kaardil X:6397778 Y:672350 ] | [http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672232.13006317,6397691.9787616,672533.88787567,6397876.0607928&punkt=672351.27068817,6397785.7287616 Maaamet kaardil X:6397778 Y:672350 ] | ||
Vanema haldusjaotuse järgi Võrumaa, [[Viitina vald]] (1922 a.) või ka [[Rõuge kihelkond]], [[Viitina mõis]] (kuni 1917). | Vanema haldusjaotuse järgi [[Võrumaa]], [[Viitina vald]] (1922 a.) või ka [[Rõuge kihelkond]], [[Viitina mõis]] (kuni 1917). | ||
Redaktsioon: 19. juuli 2018, kell 12:10
Nimed
Saarlase veski on kinnistujärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline ning ka ametlik ja asulajärgne nimekuju on Saarlasõ veski. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju Eiche veski, mis kõnekeelsel kujul levis ja on kasutusel nimekujuna Eiheveski . Külas lähestikku asunud veskite tõttu on kasutatud ka nimekuju Saarlase II veski.
saksa k. Saarlase Mühle [3].
Asukoht
Saarlase veski asukoht, aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Saarlasõ küla, Saarlase veski kinnistu.
Vesikondlik paiknemine: Pärlijõgi , keskjooksul ( Pärlijõgi vikipeedias ) =>> Mustjõgi =>> Koiva jõgi
Asukoht Google kaardil N:57.688718 E:26.890266
Maaamet kaardil X:6397778 Y:672350
Vanema haldusjaotuse järgi Võrumaa, Viitina vald (1922 a.) või ka Rõuge kihelkond, Viitina mõis (kuni 1917).
Ajalugu
Ehitatud 1779. a.
Pärimus
Omanik aastal 1938 oli Aleksander Eiche. Veskit kutsuti ka Eiheveskiks, Saarlase veskiks, Saarlasõ veskiks.
Veskis oli turbiin võimsusega 12 hobujõudu, mis oli omaniku ehitatud.
Tehti püüli, lihtjahu, tangu.
Saarlase külas oli ka Saarlase saeveski, mis töötas mootorveskina ja jõel pisut ülesvoolu Pähni veski ehk Pärlijõe veski
Tehniline teave
Hüdroelektrit tehti siin viimati umbes aastal 2000. Ja seda ka vaid kevadeti suurveeajal.
Veskihoone tänapäevane seisund: veskihoone on ümber ehitatud puhkekompleksiks, välised mahud ja vooderdus osaliselt säilinud.
Veskipais: paisu kõgus 3,5 m ; lailäviülevool
Sild: üle Pärlijõe, betoonist, heas seisus, eravaldus
Tee: kinnistu koosseisus, eravaldus.
Lisalugemist
200 a vana veski toodab elektrit
