Sõmeru veski (Kos): erinevus redaktsioonide vahel
| 61. rida: | 61. rida: | ||
vallasvara tagastada ja veski uuesti temale rendile anda.<ref>EAA.30.1.8739.</ref> | vallasvara tagastada ja veski uuesti temale rendile anda.<ref>EAA.30.1.8739.</ref> | ||
Dokumendis mainitud <b>1796</b>. aastal [[Sõmeru veski (Kos)|Sõmeru veski]] väga halba | Dokumendis mainitud <b>1796</b>. aastal [[Sõmeru veski (Kos)|Sõmeru veski]] väga halba seisukord võibki viitabki sellele, et veski pidi olemas olema juba mõnikümmend aastat varem. | ||
== Lisalugemist == | == Lisalugemist == | ||
Redaktsioon: 11. juuni 2021, kell 08:11
Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.
Nimi
See artikkel räägib Sõmeru vesiveskist Kose kihelkonnas Pirita jõel. Rakvere kihelkonnas Sõmeru jõel asuva Sõmeru veski kohta vaata infot artiklist Sõmeru veski (RAK).
Veski tänapäevane asulajärgne nimi on Sõmeru veski. Kuna tegemist on Sõmeru mõisa hoonetekompleksi kuulunud veskiga oli kasutusel ka nimekuju Sõmeru mõisa veski või hilisemal ajajärgul ka Sõmeru karjamõisa veski. Weskiwikis on kasutusel veski nimekujuna Sõmeru veski (Kos) või Sõmeru veski(1) tulenevalt vajadusest eristada teda Rakvere kihelkonnas asuvast Sõmeru (Rak) veskist ehk Sõmeru(2) veskist.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt algselt jahuveski hiljem villaveski. Pärandi tüübilt on tegemist mõisaveskiga.
Sõmeru küla nimi pärineb arvatavasti pinnasele viitavast sõnast sõmer - jäme liiv, kruus, terad. Küla vanemad nimekujud on olnud 1241 Semær, 1528 Somers, 1726 Sommer, 1782 Sömmero. [1].
saksa k. Sommerhof Mühle.
Asukoht
Veski asukoht,aadress: Harju maakond, Kose vald, Sõmeru küla, Vesiveski kinnistu. Vanema haldusjaotuse järgi Kose kihelkonns, Ravila mõisa maadel.
Veski paiknes Pirita jõe keskjooksul.
Asukoht Google kaardil N:59.17523 E:25.27325
Asukkoht Maaameti kaardil - X:6560326.7 Y:572802.3
Tehniline ja ehituslik info
Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2019): veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks, mahud ja ruumiline jaotus põhiosas säilinud. Algsed välisseinad on säilitatud. Veskipais, paisutus ja veski-paisjärv pole säilinud.
Veski sild: üle Pirita jõe, heas seisus, material - betoon. Veski tee: Sõmeru - Vilama maantee, üldliikluseks avatud.
Piirangud
1. Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluv veekogu: jah
2. Lõhejõgi: ei
3. Natura 2000 ala: ei
4. Kalatrepp: pole vajalik
5. Muinsuskaitseline ehitis: ei
Ajalugu ja pärimused
Sõmeru veski lähiümbrus on juba varakult inimeste poolt kasutusse võetud. Nimelt on kunagise paisjärve põhjakaldal muinasaegne asulakoht, mis pärineb II aastatuhandest.[2] . Sõmeru küla on esmamainitud 1241. aastast pärit Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) kui Semær . Adramaade hulgaks külas on märgitud kuus, mis viitab tavalise suurusega väikekülale.
1469. aastal oli Sõmeru (Sommers) külas olnud mõis, mis kuulus Ravila mõisa juurde, kuigi hiljem pole seda allikates enam mainitud. Aastal 1516 oli külas neli talu nelja adramaaga, aastal 1524 aga kolm talu nelja adramaaga. 1694. aastal koostatud Ravila mõisa kaardile ei ole Sõmeru külla märgitud ühtegi veskikohta, samuti 1791-1798 aastail krahv Mellini koostatud Eesti ja Liivimaa atlase Revala kreisi kaardilehel pole Sõmerus veski tingmärki. Küll aga on sinna lähedusse märgitud Paunküla mõisa saeveski (tänapäevase nimega Sae veski).
Kirjalike allikate põhjal võib arvata, et Sõmeru veski oli olemas tõenäoliselt vähemalt alates XVIII sajadi kolmandast veerandist. Seda võib järeldada 13.10.1797 aastal registreeritud Johann Georg Treue kaebekirja põhjal, kus on kirjas, et ta rentis 10.05.1796 krahv von Manteuffelile kuulunud Sõmeru mõisa rentnikult ja maanõunikult leitnant von Vietinghoffilt kolmeks aastaks vesiveski. Veski rent oli 15 hõberubla ja 15 tündrit (1992,6 kg) vilja aastas. Veski olla aga olnud „ääretult lagunevas seisus“, mistõttu tuli rentnik Treuel teha suuri lisakulutusi veski käigus hoidmiseks. 29.09.1797 võttis Vietinghoff rentnik [[Treue] sõnutsi veski ja hulga muud vallasvara tema käest ära. Seda kõike nõudis Treue nüüd kindralkuberneri abiga tagasi. 14.11.1797 arutati asja Eestimaa kubermanguvalitsuses, mis otsustaski Treuele kõik tema vallasvara tagastada ja veski uuesti temale rendile anda.[3]
Dokumendis mainitud 1796. aastal Sõmeru veski väga halba seisukord võibki viitabki sellele, et veski pidi olemas olema juba mõnikümmend aastat varem.
Lisalugemist
- Vaata imelisi kodupilte: Heli ja Enn Veskimägi said Aasta Kodu peapreemia Pere ja Kodu 2018-02-02
- Aasta kodu tiitel Veskitaastajale Postimees
Viited
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=18054
- ↑ EAA.30.1.8739.
