Kronoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
|+40 000 a eKr | |+40 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i | ||
- esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | |||
________________________________________ | ________________________________________ | ||
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | ||
| 16. rida: | 17. rida: | ||
|+30 000 a eKr | |+30 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''. | |'''MAAILMAS''', Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade | ||
ja seemnete purustamiseks kivialust ja '''[[jahvekivi]]'''. | |||
________________________________________ | ________________________________________ | ||
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääga. | ||
| 26. rida: | 28. rida: | ||
|+20 0000 a eKr | |+20 0000 a eKr | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]]. | |'''MAAILMAS''', Euroopas kulmineerub viimane [[jääaeg]]. | ||
Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse [[Wichseli jäätumine]]. | |||
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
|'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. | |'''EESTIS''' on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, | ||
mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. | |||
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
| 46. rida: | 50. rida: | ||
|+12 000 a eKr | |+12 000 a eKr | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia. | |'''MAAILMAS''', Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede | ||
peenendamiseks kasutama [[uhmrit]] ja uhmrinuia. | |||
_________________________________________ | _________________________________________ | ||
|'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ | |'''EESTIS''': Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud | ||
suuremat osa Eestist kattev [[Balti jääpaisjärv]]. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ | |||
__________________________________________ | __________________________________________ | ||
|} | |} | ||
Redaktsioon: 9. oktoober 2018, kell 21:21
Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia
0010
| MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi
- esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. ________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0020
| MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade
ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. ________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääga.
________________________________________ |
0030
| MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg.
Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. _________________________________________ |
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega,
mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. __________________________________________ |
0050
| MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
_________________________________________ |
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
__________________________________________ |
0070
| MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede
peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. _________________________________________ |
EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud
suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ __________________________________________ |
0080
| MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakkab levima kultuuristatud rukis.
_________________________________________ |
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
__________________________________________ |
0090
| MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
_________________________________________ |
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
__________________________________________ |
| MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
_________________________________________ |
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv; aasta keskmine õhutemperatuur umbes 17 kraadi. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
__________________________________________ |
0150
| MAAILMAS Türgis kultuuristatakse nisu.
_________________________________________ |
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
__________________________________________ |
| MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul.
_________________________________________ |
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
__________________________________________ |
| MAAILMAS
_________________________________________ |
EESTIS
__________________________________________ |
