Kronoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{| class="wikitable" | {| class="wikitable" | ||
|+Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia | |+Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia | ||
|- | |- | ||
|'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | |'''MAAILMAS''': Inimene hakkab kasutama '''[[kaevamiskepp]]'''i - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. |
Redaktsioon: 11. oktoober 2018, kell 21:12
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | 40 000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. | 30 000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. | 20 000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. |
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad. | 12 500 a eKr | EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst. |
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. | 12 000 a eKr | EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ |
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis. | 11 000 a eKr | EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks. |
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. | 10 000 a eKr | EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv. |
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. | 9 000 a eKr | EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud. |
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu. | 8 600 a eKr | EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad. |
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul | 6 000 a eKr | EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid. |
MAAILMAS | 00 000 a eKr | EESTIS |