Kohila veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
17. rida: | 17. rida: | ||
Sillaotsa veski kanti Raplamaa arhitektuurimälestiste registrisse. Ja nii see lähebki 21. sajandisse - Keila jõe kaldal, kahel viimasel aastakümnel rajatud looduslikus pargis. | Sillaotsa veski kanti Raplamaa arhitektuurimälestiste registrisse. Ja nii see lähebki 21. sajandisse - Keila jõe kaldal, kahel viimasel aastakümnel rajatud looduslikus pargis. | ||
;allikas: Veski baari [http://veski.ee | ;allikas: Veski baari [http://veski.ee kodulehekülg] | ||
*[[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=15223 Kultuurimälestiste riiklik register]] | |||
*http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=8;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=-1966916724 | |||
*http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE-1966916724&mount=view#HTTPWVui2Xhi8oaVzFf58PD0QkJUgP9Xql | |||
*[[https://et.wikipedia.org/wiki/Kohila_vesiveski Vikipeedia]] | |||
*[http://veski.ee kodulehekülg] | |||
[[category:vesiveskid]] | [[category:vesiveskid]] |
Redaktsioon: 23. august 2021, kell 17:45
Kohila veski või Sillaotsa veski ehk Kohila Sillaotsa veski.
Asub: Keila jõel Kohilas, Kohila vald, Rapla maakond
Keskkonnainfo: Keila jõgi
Ajalugu
Ajaloo allikate põhjal kuulus Kohila asula Kohila mõisale Põhjasõjale eelnenud aastatel.Keila jõe läänekaldal praeguse Rapla teedevalitsuse küttelao kohal asus vesiveski, mille vundamendi osa on siiamaani näha. Kõik see hävines 1700. aastal Eestit tabanud katku ajal. Rahva visadusest ja töökusest alustas aga elu Kohila ümbruses uuesti oma arengut. Vastavalt mõisa ja adramaade vajadusele ehitati paruni korraldusel ja valitseja juhtimisel 1875. a. Keila jõe idakaldale Sillaotsa kõrtsi vahetusse lähedusse ühekordse paekividest hoonena vesiveski, mille võimsus oli jahvatada 1 tonn jahu päevas. Esimeseks möldriks sai mõisarentnik Kaarel Uusmann. 1905. aastal müüdi veskile nooremale mõisarentnikule August Raudsepale, kes seal 1921. aastani möldri ametit pidas. Vananedes palkas ta veskisse uue möldri Eduard Kreitzbergi. 1932. aastaks sai veski omale taas uue omaniku- Ferdinand Janossoni. Laia silmaringiga mees nägi Kohila arngut ja alustas veskis kapitaalremonti, mis kestis kokku 6 aastat. Ehititi juurde teine korrus, paigutati juurde veel üks paar veskikive. Veski võimsuseks kujunes 7 tonni jahvatussaadusi päevas. Sillaotsa veskist oli saanud EV Harjumaa asjalik ja põllumeestele vägagi vastuvõetav ettevõte. 1940. aastal NSVL okupatsiooni ajal veski natsionaliseeriti. Kümne aasta pärast allutai veski seoses rajoniseerimisega Rapla kohalikule tööstusele, kes lõi Kohilasse teenindustsehhi, mille koosseisse anti ka veski. 1975. aastaks oli 100 aastat möödunud Kohila veski rajamisest, hakkasid ilmnema esimesed lagunemise tunnused. 1988. aastal otsustati, et Sillaotsa veski peab püsima ja oma ülesandeid täitma veel ka 21. sajandi esimesel poolel. Alustati lagunenud juurdeehitise renoveerimist, kuhu pidi tulema kohvik. Projekteerimistööd usaldati arhitekt Liina Jaanusele. 1992. aasta varakevadeks saadi ehitustöödega ühele poole. Sillaotsa veski kanti Raplamaa arhitektuurimälestiste registrisse. Ja nii see lähebki 21. sajandisse - Keila jõe kaldal, kahel viimasel aastakümnel rajatud looduslikus pargis.
- allikas
- Veski baari kodulehekülg