Rõuge savikoja veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[File:VK1055-3.jpg|thumb|320px|right|VK1055-3]] | [[File:VK1055-3.jpg|thumb|320px|right|VK1055-3]] | ||
[[File:1938 foto Tootsen.jpg|thumb|320px|right|Rõuge savikoda ja sõtkeveski 1938. Foto: T.Tootseni erakogust]] | [[File:1938 foto Tootsen.jpg|thumb|320px|right|Rõuge savikoda ja sõtkeveski 1938. Foto: T.Tootseni erakogust]] | ||
==Nimi/Nimed== | |||
[[Rõuge savikoja veski]] | |||
*XY: 6403136.8, 673103.5 | *XY: 6403136.8, 673103.5 | ||
Redaktsioon: 27. oktoober 2021, kell 16:02
Nimi/Nimed
- XY: 6403136.8, 673103.5
- BL: 57.736490, 26.906774
- BL: 57°44′11.365″, 26°54′24.387″
Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel. Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal. Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega.
Krundi suurus oli umbes 7 ha, millest põllumaad oli ainult 3 ha. Väiketalus peeti hobust, üht lehma, 2 lammast ja 2 siga.
Hobune oli vajalik veel tööstuses, sest temaga veeti sõtkutud savi Haanjast Püssa küla tellisetehasest, mis asetses 7 km kaugusel; ja viidi savinõusid müügile.
Fotol on näha ehitusjärgus olev tööstus, vasakul esiplaanil altlöödav vesiratas, mille läbimõõt olnud 3,5 m. Vett jätkus savitööstusele alati, sest veejõudu kasutati ainult savi veelkordseks sõtkumiseks ja glasuur-tina jahvatamiseks. Vee langus oli 1 meetri piirides, mis andis umbes 3 hobujõudu. Allikas: VK1055:3 [1]
