Rõuge savikoja veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
==Nimi/Nimed== | ==Nimi/Nimed== | ||
[[Rõuge savikoja veski]] ehk täpsemalt [[Rõuge savinõude tööstuse sõtkeveski]] või siis [[Rõuge savinõude tööstuse veski]]. Ebatäpsemad nimed oleks [[Rõuge sõtkeveski]] ja [[Rõuge saviveski]]. Omanikujärgne nimi võiks olla [[Kõivu veski]] või [[Kõiv | [[Rõuge savikoja veski]] ehk täpsemalt [[Rõuge savinõude tööstuse sõtkeveski]] või siis [[Rõuge savinõude tööstuse veski]]. Ebatäpsemad nimed oleks [[Rõuge sõtkeveski]] ja [[Rõuge saviveski]]. Omanikujärgne nimi võiks olla [[Kõivu veski]] või [[Kõiv J veski]] | ||
==Asukoht/Paiknemine== | ==Asukoht/Paiknemine== | ||
Redaktsioon: 27. oktoober 2021, kell 16:15
Nimi/Nimed
Rõuge savikoja veski ehk täpsemalt Rõuge savinõude tööstuse sõtkeveski või siis Rõuge savinõude tööstuse veski. Ebatäpsemad nimed oleks Rõuge sõtkeveski ja Rõuge saviveski. Omanikujärgne nimi võiks olla Kõivu veski või Kõiv J veski
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- XY: 6403136.8, 673103.5
- BL: 57.736490, 26.906774
- BL: 57°44′11.365″, 26°54′24.387″
Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel. Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal. Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega.
Krundi suurus oli umbes 7 ha, millest põllumaad oli ainult 3 ha. Väiketalus peeti hobust, üht lehma, 2 lammast ja 2 siga.
Hobune oli vajalik veel tööstuses, sest temaga veeti sõtkutud savi Haanjast Püssa küla tellisetehasest, mis asetses 7 km kaugusel; ja viidi savinõusid müügile.
Fotol on näha ehitusjärgus olev tööstus, vasakul esiplaanil altlöödav vesiratas, mille läbimõõt olnud 3,5 m. Vett jätkus savitööstusele alati, sest veejõudu kasutati ainult savi veelkordseks sõtkumiseks ja glasuur-tina jahvatamiseks. Vee langus oli 1 meetri piirides, mis andis umbes 3 hobujõudu. Allikas: VK1055:3 [1]
