Veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi/vesinkivi''.  
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi (vesinkivi?)''.  
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi'' <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi'' <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>



Redaktsioon: 28. juuli 2022, kell 09:52

Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi (vesinkivi?). Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi [1]

Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.

Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus veski töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti hoonet ja seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.

Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.

WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna veski tähistab enamasti vesiveskit ja sõna tuulik tähistab tuuleveskit.

Viited

  1. Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012