Ainja veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
==Nimi/Nimed== | ==Nimi/Nimed== | ||
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Ainja veski]]. Kohalikus kõepruugis ka [[Aine veski]] või murdelise kõlaga [[Aina veski]]. Saksa keeles [[Aina Mühle]]. | Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on | ||
[[Ainja veski]]. Kohalikus kõepruugis ka | |||
[[Aine veski]] või murdelise kõlaga | |||
[[Aina veski]]. Saksa keeles | |||
[[Aina Mühle]]. | |||
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski. | Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski. | ||
Redaktsioon: 2. oktoober 2022, kell 09:29
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Ainja veski. Kohalikus kõepruugis ka Aine veski või murdelise kõlaga Aina veski. Saksa keeles Aina Mühle. Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Viljandi maakond, Mulgi vald, Ainja küla, Toonimäe kinnistu. Asumi kood: 1149. Vanema haldusjaotuse järgi Karksi kihelkond , Karksi mõis.
Veski paiknes Kõpu jõel, umbes selle ülemjooksul. Veekogu kood: vee1140900.
Asukoht Google kaardil N: 58.08059 , E: 25.60653
Koordinaadid:
- XY: 6438856.4, 594755.8
- BL: 58.080689, 25.606214
- PL: 58°4′50.481″, IP:25°36′22.372″
Seisukord ja muu teave
Veskihoone hävinud. Pais säilinud. Paisjärv säilinud.
Ajalugu ja pärimus
Praeguses kohas oli paisjärv juba XIX sajandi, kui seal töötas vesiveski. Paikkond oli Ainja nime saanud ühelt aastaid veskis töötanud möldrilt, kelle perekonnanimi oli Ain. Nii paisjärv kui vesiveski hävisid 1855. aastal, kui suurvesi lõhkus veskitammi. 1912. aastal rajati sinna saeveski, mis töötas paarkümmend aastat. 1928. aasta vihmasel suvel purunes aga järve pais ning veekogu jooksis uuesti tühjaks. Saeveski pandi seejärel tööl masinate jõul ning järv jäigi veeta.
Praegune järv paisutati üles 1952. aastal, kui ojale ehitati ette suur puust tamm. Tekkis ligi 15 hektari suurune ja 4 meetri sügavune veekogu. Järve ulatub pikk ja kõrge poolsaar, mida rahvas kutsub Toonimäeks. 1964. aastal võeti järv omapärase kaldajoone ja kauni ümbritseva maastiku tõttu looduskaitse alla. Ainja maastikukaitseala hõlmab suuremat territooriumi kui vaid paisjärv. 1990. aastal ühendati Ainja järve kaitseala sellest mõne kilomeetri kaugusel asuva Sinejärve omaga. [1]
See on Aine (Ainja) mõisaegne veskikoht. 300 aastat vana Toonimäe talu maadel. Ainja järv paisutatud 1952.a. talu heinamaadele. 1978 sügis renoveeriti tamm, 1979 kevad tuli tamm alla ja viis kaasa oja põhjas olevad esialgse veski kivid ja veskitammi ehituspalgid. Toonimäe on 19 sajandi algusest popsi koht, pererahvas elanud kohalpeal järjepidevalt.
