Jõku jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
(Created page with " Jõku jõgi Muud nimed: Rulli, Purde jõgi. Õhne jõe suurim lisajõgi, asub kogu pikkuses Valga maakonna territooriumil. Algab Vitsjärvest ja suubub Õhne jõkke 24,8 km...") |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Muud nimed: Rulli, Purde jõgi. | Muud nimed: Rulli, Purde jõgi. | ||
Õhne jõe suurim lisajõgi, asub kogu pikkuses Valga maakonna territooriumil. Algab | Õhne jõe suurim lisajõgi, asub kogu pikkuses Valga maakonna territooriumil. Algab Virtsjärvest ja suubub Õhne jõkke 24,8 km kaugusel suudmest; pikkus 30 km, valgala 82,6 ruutkilomeetrit. Tähtsaim lisajõgi on Lombioja (pikkus 5 km). Jõe ülemjooks paikneb Sakala kõrgustiku kagunõlval ning kesk- ja alamjooks Võrtsjärve nõos. | ||
Purde küla põhjaservas Jõkul on jõel väike paisjärv. Paisjärvest alamal teeb jõgi põldude ja metsatukkade vahel ligi 3 km pikkuse sügava looke kagusse ja jõuab Saadu külla. Seal on jõel suur, ligi 2 km pikkune kolme saarega paisjärv. Saadu küla idapiiril teeb jõgi väiksema kaare ida poole, pöörab seejärel põhja ja jõuab Roobe küla alla, kus on jõele rajatud väike paijärv. Viimasest 0,5 km alamal käändub jõgi idakirdesse piki Kalme küla lõunaserva, jõuab 2 km alamal Jõgeveste küla läänepiirile ja pöörab seal lameda kaarega itta. Kilomeeter edasi jõeorg kaob ja jõgi siseneb soistesse metsadesse - Tõrva sohu. Soos voolab jõgi ligikaudu 5 km. Seejärel käändub loodesse, läbib Tõrva-Pikasilla maantee ääres oleva Rulli küla ja laskub Õhne jõe ürgorgu. Õhne oru soisel lammil suundub jõgi sirges kunstlikus sängis põhja poole ja ühineb 1,5 km pärast Õhne jõega. | Purde küla põhjaservas Jõkul on jõel väike paisjärv. Paisjärvest alamal teeb jõgi põldude ja metsatukkade vahel ligi 3 km pikkuse sügava looke kagusse ja jõuab Saadu külla. Seal on jõel suur, ligi 2 km pikkune kolme saarega paisjärv. Saadu küla idapiiril teeb jõgi väiksema kaare ida poole, pöörab seejärel põhja ja jõuab Roobe küla alla, kus on jõele rajatud väike paijärv. Viimasest 0,5 km alamal käändub jõgi idakirdesse piki Kalme küla lõunaserva, jõuab 2 km alamal Jõgeveste küla läänepiirile ja pöörab seal lameda kaarega itta. Kilomeeter edasi jõeorg kaob ja jõgi siseneb soistesse metsadesse - Tõrva sohu. Soos voolab jõgi ligikaudu 5 km. Seejärel käändub loodesse, läbib Tõrva-Pikasilla maantee ääres oleva Rulli küla ja laskub Õhne jõe ürgorgu. Õhne oru soisel lammil suundub jõgi sirges kunstlikus sängis põhja poole ja ühineb 1,5 km pärast Õhne jõega. | ||
Redaktsioon: 5. detsember 2022, kell 16:21
Jõku jõgi
Muud nimed: Rulli, Purde jõgi.
Õhne jõe suurim lisajõgi, asub kogu pikkuses Valga maakonna territooriumil. Algab Virtsjärvest ja suubub Õhne jõkke 24,8 km kaugusel suudmest; pikkus 30 km, valgala 82,6 ruutkilomeetrit. Tähtsaim lisajõgi on Lombioja (pikkus 5 km). Jõe ülemjooks paikneb Sakala kõrgustiku kagunõlval ning kesk- ja alamjooks Võrtsjärve nõos.
Purde küla põhjaservas Jõkul on jõel väike paisjärv. Paisjärvest alamal teeb jõgi põldude ja metsatukkade vahel ligi 3 km pikkuse sügava looke kagusse ja jõuab Saadu külla. Seal on jõel suur, ligi 2 km pikkune kolme saarega paisjärv. Saadu küla idapiiril teeb jõgi väiksema kaare ida poole, pöörab seejärel põhja ja jõuab Roobe küla alla, kus on jõele rajatud väike paijärv. Viimasest 0,5 km alamal käändub jõgi idakirdesse piki Kalme küla lõunaserva, jõuab 2 km alamal Jõgeveste küla läänepiirile ja pöörab seal lameda kaarega itta. Kilomeeter edasi jõeorg kaob ja jõgi siseneb soistesse metsadesse - Tõrva sohu. Soos voolab jõgi ligikaudu 5 km. Seejärel käändub loodesse, läbib Tõrva-Pikasilla maantee ääres oleva Rulli küla ja laskub Õhne jõe ürgorgu. Õhne oru soisel lammil suundub jõgi sirges kunstlikus sängis põhja poole ja ühineb 1,5 km pärast Õhne jõega.
Jõe veepinna absoluutne kõgus on lähtel 68,2 m ja suudmes 39 m. Jõe langus on 29,2 m ja keskmine lang 0,97 m/km. Jõe piires on lang jaotunud võrdlemisi ühtlaselt. 1930. aastail oli jõel 3 vesiveskit - Purde, Roobe ja Kalme külas.
Ihtüoloogilisel katsepüügil Rulli lõigus 27. juulil 1989. a. leiti 7 kalaliiki: arvukalt kuni väga arvukalt lepamaimu, arvukalt turba ja rünti, keskmiselt särge, viidikat ja ahvenat ning vähearvukalt haugi. Kalme (Näksi) maanteesilla ümbruses 24. juunil 1985. a. saadi ainult trullingut. Kalastiku koosseisu ja ökoloogiliste tingimuste järgi kuulub Jõku jõe alamjooks särje-ahvena jõe tüüpi ning jõe kalanduslik väärtus on suhteliselt väike.
- A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
