Nurmeveski

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Nurmeveski.
Veski paralleelnimed on Nurme veski.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski + tuuleveski (so liitveski).
ja toodangu tüübilt püüliveski ning pärandi tüübilt taluveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: ... maakond , ... vald , ... küla. Veski paikneb ... jõel, umbes selle ...jooksul.

Seisukord/Lisateave

Veskihoone säilinud / varemed / hävinud Pais säilinud / varemed / hävinud Paisjärv säilinud / varemed / hävinud

Ajalugu/Pärimus

Nurme veskil Pärnu lähedal Sauga jõe ääres on pikk ja kirev ajalugu. 2007.aastal, maja remondi käigus, leidsime põranda alt 1908.aastal kirjutatud ja väikesesse kandilisse pudelisse pandud saksakeelse üriku, kus on kirjas (tõlgitud): "Veskimeister August Stahl (sündinud 1848), ostis veski koos 355 ühiku maaga veskimeistrilt Anton Blumfeldilt 25 000 rubla eest 1878 aastal. Kõik hooned olid lagunenud ja veskitehnika vana. Blumfeld oli kohta 27 aastat omanud ja selle ühe proua Flachi käest 4500 rubla eest ostnud, mis aga sel ajal oli väike hobiveski 3 põlluga ja 60 maaühikuga. Heinaküün oli kusagil metsas. Ainuüksi põlisrent on kuni tänase päevani samaks jäänud, nimelt 58 rubla aastas. Elumaja sai 1905-1906 ehitatud, aga 2 aastat hiljem oli majavamm põrandais ja vaheseintes ja ta pidi uued põrandad panema ja suure remondi tegema. Mees maksis valmis töö eest ühele töömehele 1 rubla ja 10 kopikat ilma toitlustuseta ning mees töötas 6-st hommikul kuni 7-ni õhtupoolikul pooletunnise pausiga.Samaaegselt majaga sai ka suur sild valmis-sai juba sõita oma elukohas üle silla. Sellest aastast on ka viljakuivati ja maja sai tänu veskilkäijatele ülesehitatud." Nurme veski näol oli tegemist Eestis väga haruldase vesi-ja tuuleveski koosehitisega. Veski ühe seina nurgakivisse on graveeritud aastaarv 1863. Veskiosa on ehitatud tunduvalt varem, kui tuuleveskiosa, mille lipu peal oli aastaarv 1887. Tuuleveski osa oli kaheksakandiline. Enne esimest maailmasõda müüdi puidust tuuleveskiosa Mart Viilikule, kes viis selle Jõõpre ligidale Metsakülla. Veskil oli palju rentnikke, 1916.aastal Karl Voldemar Normann. 1935.aastal ostis veskikoha Pärnu Linnavalitsuselt 5000 krooni eest Ilse-Helene Estam, kes samal aastal müüs selle 13 500 krooni eest edasi Johann Hansenile. Vesiveski töötas viimati 1963.aastal. Vahepealsetel aastatel, kui veskil polnud õiget peremeest, oli ta väga lagunenud, samuti on enamus veski sisseseadest laiali tassitud. Aastatel 2009-2010 oleme vana veski seinad renoveerinud. Kõigil meie headel külalistel on võimalus jõe kaldal veskivaremeid uudistada ja nautida mõnusat olemist veski terrassil. NB! Ootame fotosid, lugusid ja mälestusi veskist. Võta meiega julgelt ühendust e-postiga peeterprojekt@hot.ee või Facebooki Messangeri kaudu!

https://www.facebook.com/342896235743727/photos/

Nurmeveski külalistemaja pere.

RMK pärandkultuuri andmebaas