Karepa veski: erinevus redaktsioonide vahel
8. rida: 8. rida:


==Nimed==
==Nimed==
[[Tänapäevane asulajärgne veski nimi]]  on [[Karepa veski]]. [[Veski]] ja [[asula]] lähimas ümbruskonnas kasutatakse pigem [[kohalik veski nimi|kohalikku nime]] Oruveski. Eristamaks teistest [[ORUVESKID|Oruveskitest]] võiks kasutada nime [[Karepa Oruveski]] või [[Oruveski (Karepa)]]. XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algul levinud kombe järgi on veskit nimetatud ka omaniku perekonnanime järgi. Selle [[veski]] [[omanikujärgne veski nimi]] on [[Sipria veski]]. Harva kasutatakse [[eksinime]]  [[Rutja veski]]. Ilmselt on põhjuseks kõrvalasula [[Rutja]] lähedus.
[[Tänapäevane asulajärgne veski nimi]]  on [[Karepa veski]]. [[Veski]] ja [[asula]] lähimas ümbruskonnas kasutatakse pigem [[kohalik veski nimi|kohalikku nime]] Oruveski. Eristamaks teistest [[ORUVESKID|Oruveskitest]] võiks kasutada nime [[Karepa Oruveski]] või [[Oruveski (Karepa)]]. XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algul levinud kombe järgi on veskit nimetatud ka omaniku perekonnanime järgi. Selle [[veski]] [[omanikujärgne veski nimi]] on [[Sipria veski]]. Harva kasutatakse [[eksi-nime]]  [[Rutja veski]]. Ilmselt on põhjuseks kõrvalasula [[Rutja]] lähedus.


[[Karepa küla]] nime esmamaining pärineb a-st 1541 seoses Vihula ja Annikvere piiritüliga. E. Tarvel on pakkunud nime tulenemise sõnadest kare, karine ’kruusane ja kivine maa’ või ’üles kündmata, söödis maa’ + -pa (sõnast pea ’neem’).
[[Karepa küla]] nime esmamaining pärineb a-st 1541 seoses Vihula ja Annikvere piiritüliga. E. Tarvel on pakkunud nime tulenemise sõnadest kare, karine ’kruusane ja kivine maa’ või ’üles kündmata, söödis maa’ + -pa (sõnast pea ’neem’).

Redaktsioon: 12. juuni 2020, kell 17:30

Karepa vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt
Karepa, Sipria veski. 1911. a. Kirsch, P. J. Virumaa Muuseumid SA, RM F 74:35, [1]
Jõepoolne otsasein, 2020. a. Foto L.Lahtvee
Karepa Oruveski kaart 1872. Rahvusarhiiv EAA.1326.1.332 [2]
Oruveski e. Rutja veski. u 1930~1940. Foto: Sarap, C. Virumaa Muuseumid SA, RM F 100:244. [3]
Sisevaade, viimased puidujäänused veskis. 2020. a. Foto L.Lahtvee
Selja mõisa maad 19. saj II pool; EAA.3724.4.1733.4.

Nimed

Tänapäevane asulajärgne veski nimi on Karepa veski. Veski ja asula lähimas ümbruskonnas kasutatakse pigem kohalikku nime Oruveski. Eristamaks teistest Oruveskitest võiks kasutada nime Karepa Oruveski või Oruveski (Karepa). XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algul levinud kombe järgi on veskit nimetatud ka omaniku perekonnanime järgi. Selle veski omanikujärgne veski nimi on Sipria veski. Harva kasutatakse eksi-nime Rutja veski. Ilmselt on põhjuseks kõrvalasula Rutja lähedus.

Karepa küla nime esmamaining pärineb a-st 1541 seoses Vihula ja Annikvere piiritüliga. E. Tarvel on pakkunud nime tulenemise sõnadest kare, karine ’kruusane ja kivine maa’ või ’üles kündmata, söödis maa’ + -pa (sõnast pea ’neem’).

Küla vanemad nimekujud: 1541 Wald von Karrepso, Karlopso (mets), 1726 Karepaeh, 1796 Karepä, 1844 Karlpae. [4] [5].

saksa k. Orroweski Mühle oder Sipria Mühle

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski

Asukoht

Haldusjaotuse (2018 a) järgi: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Karepa küla, Uus-Möldri kinnistu (pärimuslik paiganimi - Veski aasu).

Vanema haldusjaotuse järgi: Virumaa, Varangu vald (1922 a.) või ka Haljala kihelkond, Selja mõis (kuni 1917).

Jõgi/oja: Selja jõe alamjooksul, sügaval orus, ligikaudu 1 km jõesuudmest. Jõe kood: VEE1074600

Maaameti veebikaardil X: 6602778 Y: 635761

Google kaardil N: 59.540701 E: 26.400204

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): varemed, püsti ainult kolm pragudega seina.

Veskipaisu üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): pais hävinud; paisu kõrgus: < 0,3 m; ülevoolu tüüp: pole teada/hävinud; paisutus: puudub; veski paisjärve: pole säilinud.

Veski sild: poleolnud?/pole säilinud; veskitee: kinnistu sisene, kuni veskini, trass säilinud.

Piirangud

Lõhejõgi: jah

Kalatrepp: pole ehitatud

Muinsuskaitseline ehitis: ei

Ehitise info

Veskihoone asus edela-loode suunalisel spetsiaalselt veski jaoks kaevatud 150 m pikkuse kanali keskosal.

Loodeseinal daatum 1898.

Ajalugu

Pärimus

Veski oli ehitatud pika 150 meetrise derivatsioonikanali keskossa. Erinevalt enamusest veskitest oli veskihoone "tagurpidi" st sissevool veskisse toimus maja tagaseinast ja fasaadipoolelt läbi hoovi voolas vesi veskist välja tagasi jõkke.

Pildid RMK pärandkultuuri andmebaasis

Fotod ja kaardid

  • Oruveski hoovivaade umbes 1930~1940 aastatel.

    Oruveski hoovivaade umbes 1930~1940 aastatel.

  • Selja mõisa maad 19. saj II pool; EAA.3724.4.1733.4.

    Selja mõisa maad 19. saj II pool; EAA.3724.4.1733.4.

  • Edelaseinas olev aastakivi

    Edelaseinas olev aastakivi

  • Karepa vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt

    Karepa vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt

  • Tagasein ja sissevooluava

    Tagasein ja sissevooluava

  • Turbiinikanali väljavooluava hoone fasaadküljel

    Turbiinikanali väljavooluava hoone fasaadküljel

  • Karepa, Sipria veski. 1911. a. Kirsch

    Karepa, Sipria veski. 1911. a. Kirsch

  • Sipria veski eravaldus 1876.a EAA.2072.5.155

    Sipria veski eravaldus 1876.a EAA.2072.5.155

  • Karepa veski ümbrus 20. saj algul; 2-verstakaart

    Karepa veski ümbrus 20. saj algul; 2-verstakaart

  • Vaade edelast, paisjärve suunalt

    Vaade edelast, paisjärve suunalt

  • Vaade kirdest, veski tagakülg

    Vaade kirdest, veski tagakülg

  • Jõepoolne otsasein

    Jõepoolne otsasein

  • Veski ümbrus Maaameti ortofotol

    Veski ümbrus Maaameti ortofotol

  • Sisevaade, viimased puidujäänused veskis

    Sisevaade, viimased puidujäänused veskis

Lisainfo ja välised lingid

EELIS , Keskkonnaagentuuri Eesti Looduse Infosüsteem

Viited

  1. ↑ http://www.muis.ee/museaalview/2128978
  2. ↑ Rahvusarhiiv EAA.1326.1.332
  3. ↑ http://www.muis.ee/museaalview/950383
  4. ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  5. ↑ Eesti kohanimeraamat veebis
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Karepa_veski&oldid=1804"