Karepa veski: erinevus redaktsioonide vahel
(→Nimed) |
|||
| 34. rida: | 34. rida: | ||
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): pais hävinud; paisu kõrgus: < 0,3 m; ülevoolu tüüp: pole teada/hävinud; paisutus: puudub; veski paisjärve: pole säilinud. | Veskipaisu üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): pais hävinud; paisu kõrgus: < 0,3 m; ülevoolu tüüp: pole teada/hävinud; paisutus: puudub; veski paisjärve: pole säilinud. | ||
Veski sild: | Veski sild: pole ehitatud; veskitee: kinnistu sisene, kuni veskini, trass säilinud. | ||
==Piirangud== | ==Piirangud== | ||
Redaktsioon: 12. juuni 2020, kell 17:35
Nimed
Tänapäevane asulajärgne veski nimi on Karepa veski. Veski ja asula lähimas ümbruskonnas kasutatakse pigem kohalikku nime Oruveski. Eristamaks teistest Oruveskitest võiks kasutada nime Karepa Oruveski või Oruveski (Karepa). XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algul levinud kombe järgi on veskit nimetatud ka omaniku perekonnanime järgi. Selle veski omanikujärgne veski nimi on Sipria veski. Harva kasutatakse eksi-nime Rutja veski. Ilmselt on põhjuseks kõrvalasula Rutja lähedus.
Karepa küla nime esmamaining pärineb a-st 1541 seoses Vihula ja Annikvere piiritüliga. E. Tarvel on pakkunud nime tulenemise sõnadest kare, karine ’kruusane ja kivine maa’ või ’üles kündmata, söödis maa’ + -pa (sõnast pea ’neem’).
Küla vanemad nimekujud: 1541 Wald von Karrepso, Karlopso (mets), 1726 Karepaeh, 1796 Karepä, 1844 Karlpae. [4] [5].
saksa k. Orroweski Mühle oder Sipria Mühle
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski
Asukoht
Haldusjaotuse (2018 a) järgi: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Karepa küla, Uus-Möldri kinnistu (pärimuslik paiganimi - Veski aasu).
Vanema haldusjaotuse järgi: Virumaa, Varangu vald (1922 a.) või ka Haljala kihelkond, Selja mõis (kuni 1917).
Jõgi/oja: Selja jõe alamjooksul, sügaval orus, ligikaudu 1 km jõesuudmest. Jõe kood: VEE1074600
Maaameti veebikaardil X: 6602778 Y: 635761
Google kaardil N: 59.540701 E: 26.400204
Tehniline teave
Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): varemed, püsti ainult kolm pragudega seina.
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): pais hävinud; paisu kõrgus: < 0,3 m; ülevoolu tüüp: pole teada/hävinud; paisutus: puudub; veski paisjärve: pole säilinud.
Veski sild: pole ehitatud; veskitee: kinnistu sisene, kuni veskini, trass säilinud.
Piirangud
Lõhejõgi: jah
Kalatrepp: pole ehitatud
Muinsuskaitseline ehitis: ei
Ehitise info
Veskihoone asus edela-loode suunalisel spetsiaalselt veski jaoks kaevatud 150 m pikkuse kanali keskosal.
Loodeseinal daatum 1898.
Ajalugu
Pärimus
Veski oli ehitatud pika 150 meetrise derivatsioonikanali keskossa. Erinevalt enamusest veskitest oli veskihoone "tagurpidi" st sissevool veskisse toimus maja tagaseinast ja fasaadipoolelt läbi hoovi voolas vesi veskist välja tagasi jõkke.
Pildid RMK pärandkultuuri andmebaasis
Fotod ja kaardid
Oruveski hoovivaade umbes 1930~1940 aastatel.
Selja mõisa maad 19. saj II pool; EAA.3724.4.1733.4.
Edelaseinas olev aastakivi
Karepa vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt
Tagasein ja sissevooluava
Turbiinikanali väljavooluava hoone fasaadküljel
Karepa, Sipria veski. 1911. a. Kirsch
Sipria veski eravaldus 1876.a EAA.2072.5.155
Karepa veski ümbrus 20. saj algul; 2-verstakaart
Vaade edelast, paisjärve suunalt
Vaade kirdest, veski tagakülg
Jõepoolne otsasein
Veski ümbrus Maaameti ortofotol
Sisevaade, viimased puidujäänused veskis
Lisainfo ja välised lingid
EELIS , Keskkonnaagentuuri Eesti Looduse Infosüsteem
Viited
- ↑ http://www.muis.ee/museaalview/2128978
- ↑ Rahvusarhiiv EAA.1326.1.332
- ↑ http://www.muis.ee/museaalview/950383
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
- ↑ Eesti kohanimeraamat veebis
