Vasalemma jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
*[[Töökmani veski]] | *[[Töökmani veski]] | ||
*[[Ruila veski]] | *[[Ruila veski]] | ||
*[[ | *[[Kernu veski]] | ||
*[[Lümandu veski]] | *[[Lümandu veski]] | ||
==Viited/Välislingid== | ==Viited/Välislingid== | ||
Redaktsioon: 19. september 2023, kell 13:46
Vasalemma jõgi
Muud nimed: Tekme, Tekma, Lümandu, Ruila jõgi (ülemjooksul).
Jõgi asub Lääne-Harjumaal. Algab Sutlema külast 4 km lääne pool ja suubub Paldiski lahte; pikkus 50 km, valgala 403 ruutkilomeetrit. Jõgi voolab Põhja-Eesti lavamaa lääneservas.
Jõe lähteks on allikatiik, mis asub Kohatu külast 2,5 km idakirde pool astangu all. Esimesed 2 km voolab jõgi loode suunas, käändub siis edelasse ja pärast Kernu paisjärve läbimist uuesti loodesse. Keskjooksul läbib jõgi Ohtu soo. Jõgi suubub Paldiski lahe idarannikule Lao külast 2 km lõuna pool.
Ülem- ja keskjooksul on jõgi valdavas osas süvendatud ja õgvendatud, alamjooksu piirkonnas aga voolab looduslikus sängis. Lähteosas ja suudme-eelses piirkonnas läbib jõgi peamiselt metsi. Ülemjooksu alumises ja keskjooksu ülemises osas ümbritseb jõge ülekaalus kultuurmaastik. Keskjooksul paiknevad jõe läheduses Kaasiku, Vasalemma, Rummu ja Ämari asula ning Ämari endine sõjalennuväli.
Jõe keskmine lang on 1 m/km. Suurem on lang Ruila küla piirkonnas, kus jõgi läbib moreenkühmustiku. Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub jõe eutrofeerunud ülemjooks haugi-särje ja kiirevooluline alamjooks forellijõe tüüpi.
- A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
Veskid Vasalemma jõel
- Jõesuu-Veski
- Vanaveski (Klooga)
- Uueveski (Klooga)
- Alavainu veski
- Tiilika veski
- Vasalemma veski
- Vasalemma tuulik
- Vähepere veski
- Töökmani veski
- Ruila veski
- Kernu veski
- Lümandu veski
Viited/Välislingid
- ↑ Jõgi Ruilas, HMK _ F 4058, Harjumaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/349958
