Veski: erinevus redaktsioonide vahel

(Created page with "'''Sõna "veski"''' on arvatavalt kujunenud sõnade "vesi+kivi" liitumisel ja lühenemisel. Algse sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikiv...")
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Sõna "veski"''' on arvatavalt kujunenud sõnade "vesi+kivi" liitumisel ja lühenemisel.
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi''.  
Algse sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi'' <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>
Kagu-Eestis kasutatakse veel tänapäevalgi vesiveskist rääkimisel sünonüümina "kivi"; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".
Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
Saaremaal on tuuleveskit tähistava lühema "tuulik" sõna kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - "vesik" .
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".
Saaremaal on ''tuuleveski'' lühema sõna ''tuulik'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.






'''Mõiste "veski"''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.
'''Mõiste ''veski'' ''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.
Varasemal ajal on olnud „veski“ ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.
Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hilisemal ajal on olnud ''veski'' ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.





Redaktsioon: 12. mai 2018, kell 19:12

Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi [1] Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.


Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet. Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hilisemal ajal on olnud veski ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.


WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.

  1. Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012