Illi veski (Nõo): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
==Möldrid/Veskipidajad== | ==Möldrid/Veskipidajad== | ||
[[Sauter]] oli Pangodi mõisapiirkonna möldrisuguvõsa juba rootsi ajal. Nende õitseaeg kestis läbi terve XVIII sajandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii [[Nuti]], [[Illi]] kui [[Lauri]] veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus ka kroonu metsavahikoht (möldri ja metsavahi maatükid vaheldumisi), Lauri oli taluveski. | [[Sauter]] oli Pangodi mõisapiirkonna möldrisuguvõsa juba rootsi ajal. Nende õitseaeg kestis läbi terve XVIII sajandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii [[Nuti veski|Nuti]], [[Illi veski|Illi]] kui [[Lauri|veski|Lauri]] veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus ka kroonu metsavahikoht (möldri ja metsavahi maatükid vaheldumisi), Lauri oli taluveski. | ||
Kas neil Sautritel ka ühine esivanem oli, pole võimalik kindlaks teha. | Kas neil Sautritel ka ühine esivanem oli, pole võimalik kindlaks teha. | ||
Kõige kauem kestsid siin Lauri Sautrid, viimati veel naisliini pidi [[Paursonitena]], kes XXI sajandi alguses õigusjärgsete pärijatena koha ära müüsid. | Kõige kauem kestsid siin Lauri Sautrid, viimati veel naisliini pidi [[Paursonitena]], kes XXI sajandi alguses õigusjärgsete pärijatena koha ära müüsid. | ||
Redaktsioon: 24. jaanuar 2024, kell 09:53
Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.
Nimi/Nimed
See artikkel räägib Illi veskist Illi külas, Nõo kihelkonnas, Illi ojal.
Vastseliina kihelkonnas, Võrumaal, Illi külas, Raudoja alamjooksul asuva Illi veski kohta vaata infot siit >>
Tänapäevane asulajärgne veski nimi on Illi veski
või Illi vesiveski (Nõo), harvem ka Varesepalu veski. Weskiwiki sisene nimevariant on Illi veski (1).
Saksa keeles Illi Mühle
Tüpoloogia/Seisukord
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt algselt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.
Veski tänapäevane seisukord: veskihoone tugevasti ümberehitatud, pais hävinud, paisjärv hävinud.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- Tartu maakond, Nõo vald, Illi küla, Allika, asumi kood: 2039
- Vanema haldusjaotuse järgi Nõo kihelkond, Pangodi mõis
- EW aegne haldusjaotus: 1922 - Hellenurme vald, alates 1938 - Elva vald
- NL haldusjaotis 1959 - Elva külanõukogu, ... sovhoos
- Asukoht Maaameti kaardil X: 6454382.3 Y:643408.8
- Asukoht Google kaardil N: 58.206854 E: 26.439903
- Asukoht Regio/Delfi kaardil: PL: 58°12′24.676″; IP: 26°26′23.650″
- Paikneb Illi oja (VEE1037600) alamjooksul, edasivool: Elva jõgi
Ajalugu/Pärimus
Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu, kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.[3]
Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt Pangodi mõisa immissiooniprotokollis 1723. aastal: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), Sauter Laur (mölder) kui Sauter Hill – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud.
Möldrid/Veskipidajad
Sauter oli Pangodi mõisapiirkonna möldrisuguvõsa juba rootsi ajal. Nende õitseaeg kestis läbi terve XVIII sajandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii Nuti, Illi kui veski|Lauri veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus ka kroonu metsavahikoht (möldri ja metsavahi maatükid vaheldumisi), Lauri oli taluveski. Kas neil Sautritel ka ühine esivanem oli, pole võimalik kindlaks teha. Kõige kauem kestsid siin Lauri Sautrid, viimati veel naisliini pidi Paursonitena, kes XXI sajandi alguses õigusjärgsete pärijatena koha ära müüsid.
Sautri nimi vakuraamatutes (Vana-Nõo mõis, millele Tammiste (Tamsa) küla kuulus, eraldati Unipiha mõisast alles 1759. aastal; Uuta ja Varimõisa on kogu aeg Pangodi all olnud):
- 1684: Uuta külas mölder, Sauter Märt, Sauter Peep
- 1688: Uuta külas Sauter Pets, mölder Sauter Pertel, Varimõisas mölder Sauter Laur
- 1723: Uuta külas mölder Sauter Hill
- 1731: Unipiha mõisas Sauter Marcus - Külle Paapi ja Kahu Jaani maal väike veski
- 1744: Unipiha mõisa Tammiste külas Sauter Lauri veski
- 1758: Pangodi mõisa Uuta (Ohota) külas Sauter Peetri Jaak, hajatalus Sauter Laur; Vanamõisa (hlj Varimõisa) külas mölder Sauter Lauri kõrval Hilli Mick, on mölder.
- 1810: Vana-Nõo Tammisto külas Sautra veski, kuulub talupoeg Sautra Jaanile.
Illi möldrid Pangodi vallakohtu protokollide põhjal[4]
| Aastad | Nimi | Märkused |
|---|---|---|
| 1848-1851 | Mihkel Grossberg | tulnud Haaslavast, läinud Kambjasse |
| 1851-1856 | Hans Sassi | |
| 1856-1857 | Jürgenson | möldrioskusteta |
| 1858-1865 | Jaan Look/Loog | augustis 1868 veski ära põlenud |
| 1870-1873 | Hans Koger | |
| 1873-1882 | Hindrik Koger | poeg Laur Koger |
| 1882-1889 | Jüri Lomp | suri 1889; lesk Liis Lomp |
| 1889-1902 | ||
| 1902-u 1919 | Hendrik Kukk | tulnud Laiuse Kivijärvelt; snd Vana-Pornusel |
| 1920-1935 | Märt Karu | snd Laiusel; Hendrik Kukke väimees |
Tegevus Illil pärast veskitöö lõpetamist
- 19.06.1935 kinkis Märt Karu kohapidamise õigused Tartus elavale pojale Heinrich Karule. Pooled kinnitasid, et veski polnud töötanud 1932. aastast alates.
- 22.04.1936 kinnitati Illi veskikoht Heinrich Karu nimele.
- 19.11.1936 Heinrich Karu müüs koha Georg Lellele ja Aleksander Kreilile, kes seadsid veskihoones tööle aurujõul villa- e vildivabriku.
- 13.04.1939 Illi vildivabrik hävis tulekahjus[5]
- 1946-1960 Illil Elva Rajooni Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi vildivabrik.
- 1960-? vildivabriku hoonetes on sisse seatud Elva Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi limonaaditsehh. Tegutses veel 1980. aastatel.
- 1994-2016 Illi puidutööstus. 19.09.1994 ostis endise limonaaditööstuse hoone A. Alikas. AS KEN>OÜ Treimeister tegevusalaks oli puidutoodete valmistamine ja müük. 10.06.1998 tulekahju järel hoone taastati.
- Alates 2016. aastast eraomandis, tegevusvaldkonnaks endiselt puit ja puidutooted.
Galerii
Illi veski. Foto: R. Sachker. 1914. Tiit Käsperi kogust
Illi veski. Foto: R. Sachker. 1914. Tiit Käsperi kogust
![Illi veskikoht A-79. 1936. Fragment.[6]](/images/thumb/b/bf/T-3.19.2103_plaan_t_Fragment._%C3%95ueala._1936.jpg/120px-T-3.19.2103_plaan_t_Fragment._%C3%95ueala._1936.jpg)
Illi veskikoht A-79. 1936. Fragment.[6]
Illi vildivabrik. Milvi Tootsi kogust
Elva limonaaditehas Illil. Foto: Ilja Kala. ERM TM Fk 437
Puidutööstuse hoone Illi veskikohal. 2016. Foto: A. Sülla
Puidutööstuse hoone tagakülg. 2016. Foto: A. Sülla
Illi veskikoht 2023. aasta sügisel
![Illi veskikoht A-79. 1936. Fragment.[6]](/index.php?title=Fail:T-3.19.2103_plaan_t_Fragment._%C3%95ueala._1936.jpg)
Viited
- ↑ EAA.2072.3.48a-10
- ↑ EAA.3724.4.1279
- ↑ Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est
- ↑ EAA.2797
- ↑ Illi vildivabrik põles teiskordselt https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/13/29
- ↑ ERA.T-3-19.2103
