Poka veski(3): erinevus redaktsioonide vahel
| 15. rida: | 15. rida: | ||
*1744. aasta adramaarevisjon<ref>RGADA.274.1.211/11</ref>Prangli mõisal on kolm vesiveskit. Mõisaveski ehk Konsu veski, mis oli mõisakeskusele lähim, Poka(''Dorf Wenetagge oder Huntiküll'') ja Oriku veski. | *1744. aasta adramaarevisjon<ref>RGADA.274.1.211/11</ref>Prangli mõisal on kolm vesiveskit. Mõisaveski ehk Konsu veski, mis oli mõisakeskusele lähim, Poka(''Dorf Wenetagge oder Huntiküll'') ja Oriku veski. | ||
*1794. aastal eraldati Prangli mõisast Abissaare ja Poka külad ning moodustati uus rüütlimõis Mühlenhof, keskusega Oriku veskitalu kohale. Eesti keeles mõisa nimed Oriku mõis või Veski mõis. | *1794. aastal eraldati Prangli mõisast Abissaare ja Poka külad ning moodustati uus rüütlimõis Mühlenhof, keskusega Oriku veskitalu kohale. Eesti keeles mõisa nimed Oriku mõis või Veski mõis. | ||
*1795. aasta hingerevisjon. Veski mõisa Poka veskis on mölder Gustav 24 aastane, naine Ann Liis ja pojad Hans ning Adam. | |||
*1811. aasta hingerevisjonis on, et Poka mölder on aastal 1801 koos perega ära jooksnud. | |||
''Jõuame Leevi jõel asuvale kultuurimälestiseks kuulutatud Poka vesiveskile. Praegune kõrge soklikorrusega 1-korruseline, krohvimata fassaadiga maakividest vesiveski ehitati 1925. aastal. Viimati töötas veski 1960. aastatel. 1970. aastatel oli vesiveski Eesti Põllumajanduse Akadeemia valduses, kes rajas veskitammi asemele uue paisu ja kalatrepi. Veski on erakätes ja 2008. aastal alustati veski restaureerimisega.'' | ''Jõuame Leevi jõel asuvale kultuurimälestiseks kuulutatud Poka vesiveskile. Praegune kõrge soklikorrusega 1-korruseline, krohvimata fassaadiga maakividest vesiveski ehitati 1925. aastal. Viimati töötas veski 1960. aastatel. 1970. aastatel oli vesiveski Eesti Põllumajanduse Akadeemia valduses, kes rajas veskitammi asemele uue paisu ja kalatrepi. Veski on erakätes ja 2008. aastal alustati veski restaureerimisega.'' | ||
(Allikas: Kultuurilooline palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina) | (Allikas: Kultuurilooline palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina) | ||
Redaktsioon: 4. veebruar 2024, kell 12:47
Nimi/Nimed
Poka veski(3) või Poka veski (Kam) või Poka veski (Põlvamaa). Saksa keeles Pocka Mühle. Veski nimeks on olnud ajalooliselt küla nimi, kuni aastal 1977 külade liitmisel muutus Poka küla Veski külaks.
Asukoht/Paiknemine
Poka veski asub Leevi jõe (nr 475) keskjooksul aadressil Veski küla Kanepi vald Põlva maakond.
Koordinaadid N: 58:6.895011 E: 26:49.11582
Ajalugu/Pärimus
Vanim teade veskist on aastast 1582, kui poola revisjonis on märgitud, et Joana Frangielia mõisa (Prangli mõisa) Wainataka külas on töötav veski.[1]
- 1601. aasta rootsi revisjoni andmeil oli Prangli mõisa Wemetage külas veski.[2]
- 1638. aasta revisjoni andmeil oli Prangli mõisa Wainatacka külas mölder Haudj Mick (nimi peaks vist olema Hundi Mikk), aga veski oli tülialune ülejõe asuva Piigaste mõisaga[3], mistõttu pidi Poka veski kuni Eesti Vabariigi alguseni Piigaste vilja jahvatama tasuta.
- 1721. aasta adramaarevisjon[4] Poka külas(Dorf Pocka) on mölder Andrese Thomas, kellel 1/8 adramaad.
- 1744. aasta adramaarevisjon[5]Prangli mõisal on kolm vesiveskit. Mõisaveski ehk Konsu veski, mis oli mõisakeskusele lähim, Poka(Dorf Wenetagge oder Huntiküll) ja Oriku veski.
- 1794. aastal eraldati Prangli mõisast Abissaare ja Poka külad ning moodustati uus rüütlimõis Mühlenhof, keskusega Oriku veskitalu kohale. Eesti keeles mõisa nimed Oriku mõis või Veski mõis.
- 1795. aasta hingerevisjon. Veski mõisa Poka veskis on mölder Gustav 24 aastane, naine Ann Liis ja pojad Hans ning Adam.
- 1811. aasta hingerevisjonis on, et Poka mölder on aastal 1801 koos perega ära jooksnud.
Jõuame Leevi jõel asuvale kultuurimälestiseks kuulutatud Poka vesiveskile. Praegune kõrge soklikorrusega 1-korruseline, krohvimata fassaadiga maakividest vesiveski ehitati 1925. aastal. Viimati töötas veski 1960. aastatel. 1970. aastatel oli vesiveski Eesti Põllumajanduse Akadeemia valduses, kes rajas veskitammi asemele uue paisu ja kalatrepi. Veski on erakätes ja 2008. aastal alustati veski restaureerimisega.
(Allikas: Kultuurilooline palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina)
