Tikste ürgorg

Tikste ürgoru asukoht Helme-Tõrva kaardil. Kuvatõmmis Maaameti veebikaardilt. 1:10 000

Oru hüdrogeoloogiline läbilõige

Nimi/Nimed

Tikste ürgorg ehk Tikste org või ka Pokardi org ning Pokardi ürgorg.
Org Tõrva linna lääneserval Tikste oja kesk- ja alamjooksul.

Asukoht/Paiknemine

• Valga maakond, Tõrva vald. Vanema haldusjaotuse järgi Helme kihelkond, Helme vald.
  
• Tõrva linna lääneservas, Oru ja Oja tänavate ristumise kohal Pokardi oja oru paremal kaldal.
• Paljandi juurde saab otse nimetatud tänavate ritmikult mööda järsku perve alla laskudes
• saab minna ka mööda oja paremat kallast kulgevat jalgrada.
• Paljand asub üle oja viivast jalakäijate sillast ca 200m ülesvoolu.
• Koordinaadid Maaamet - XY: 6430832.69, 613145.15
• Koordinaadid Google - BL: 58.004341, 25.913899

Järsuveereline, kohati lausa kuristikuline ürgorg saab alguse Helme kirikumõisa alt ja suubub Tõrva linna keskuse kohal linna läbivasse Õhne jõe ürgorgu. Ürgoru pikkus on umbes 2,5 km ja laius 150–250 meetrit. Oru põhjas voolab Pokardi oja (riikliku registri nr 147, valgala 11,4 km3)

Info/Ajalugu

Pokardi oja ürgorg kuulub alates 2005. aastast maastikukaitsealale (Tikste maastikukaitseala) (umbes 30 ha).

Orus voolaval Pokardi ojal on kaks tehislikku paisjärve, millest esimene (Pokardi paisjärv) asub oja keskjooksul ja teine (Tikste järv) alamjooksul. Piki Pokardi oja vasakkallast kulges linlaste kirikutee ja kunagi oli Pokardi paisjärve kallas kohalike seas populaarne mai- ja jaanitule toimumispaik.

Pokardi (Tikste) org on Tõrva linna üks looduslikult kaunemaid paiku. 150-200m laiune järsuveeruline org algab endise Helme kirikumõisa juurest ja suubub Õhne jõe lammile. Oru kaldal on Tõrva linna Jaanipeoplats. Käesoleva sajandi 50-nendail aastail oli oru veerudel ca 500 m pikkusel lõigul kaheksa 4-6m kõrguse profiiliga liivakivi järsakut, millest kahes olid väikesed koopad. Enamus paljanditest asus oru paremal nõlval. Sajandi alguse looduskirjeldustes mainitakse nii liivakivijärsakuid kui ka koopaid, kusjuures suurim koobas oli kirjelduste järgi saunasuurune ning sealt Olla viinud käik Helme kantsi. See koobas ja ka koopaga seotud paljand on käesolevaks ajaks täielikult kinni kasvanud. Pokardi oru paljandite kinnikasvamine on viimasel ajal progresseerunud. Kui aastaks 1990 oli säilunud neli paljandit maksimaalse kõrgusega 4 m, siis tänapäeval on selles orulõigus ainult üks märkimist vääriv paljand. Ülejäänutest on näha ainult kuni 1,5-meetrilise läbilõikega jäänukid. Taimestiku vohamisest tekkinud paljandite kinnikasvamine on tõenõoliselt peamiselt seotud paljanditest ülesvoolu paikneva uue paisjärve rajamisega, aga ka ehitustöödega jalakäijate silla rajamisel.

Pokardi oja paremal kaldajärsakul paljandub Burtnieki lademe Härma kihtide valkjashall ja roosakashall põimjaskihiline liivakivi roostepruunide vahekihtidega. Paljand on kaheastmeline. Alumises osas on liivakivi roosakaskollane, ülemises osas valge. Viimane sisaldab kahte saviveeristega kihti. Alumises osas on saviveeriseid palju ja nende suurus kõigub paarist cm kuni 20 cm-ni. Sellest 0,5 m ülespoole on teine saviveeriseid sisaldav kiht, kus veeriste suurus ei ületa 5cm. Savi on punane, hallide viirgudega.

Paljandi keskosas on väike, kiiresti ahenev koobas suudme kõrguse ja aluse laiusega 70cm. Koopast voolab välja veerohke allikas. Sellest allavoolu on väike lame uure, kust vähesel määral niriseb vett.

Oru serval asub niinimetatud Pokardi loss (ehitatud 1870), mille omanik oli teiste hulgas haridusminister kindralmajor Aleksander Jaakson (1892 - 1942). 2017. aasta seisuga on lossi omanikuks Küprose päritolu ärimees Nicos Kounnas. ürgoru lääneserval asub endine Helme Sanatoorne Internaatkool, mille ehitamisel peeti silmas just tollast oru looduskaunist ja saastevaba õhkkonda. Pokardi oja ja ürgorg on korrastamata, ojas on palju langenud puid ja prahti, vaated devonipaljanditele avamata ja varjutatud võsaga. Minevikus on Tikste veski paisjärv ja Pokardi oja olnud saastunud endise Helme Sanatoorse Internaatkooli heitveega.

Ürgorus kulgevad teerajad läbi parkmetsa, ületavad korduvalt moreenkünkaid ja oru põhjas looklevat oja, mööduvad Tikste (Pokardi) devoni liivakivipaljanditest ja mitmest allikastest, millest suurimat nimetatakse rahvasuus Silmaallikaks selle väidetavate raviomaduste tõttu.

Seisund/Kaitse

Seisund: Keskmine.
Paljand on korralike juhiste olemasolu korral kergesti leitav.

Kaitse: Pokardi oru lõik peaks olema (?) looduskaitse all ning veerohke allikakoopaga paljand on sellele objektile täienduseks. Paljand tuleks tähistada looduskaitse sildiga. Uuritus Liivakivi järsakuid Pokardi (Tikste) orus on korduvalt mainitud käesolava sajandi alguse trükistes. H.Viiding kirjeldas ja uuris siinseid paljandeid 1958.a. 1990.a. vaadati paljandite seis üle E.Mark-Kuriku ja A.Kleesmenti poolt. Revisjonülevaatuse teostasid 1998.a. suvel A.Kleesment, E.Pirrus, K.Kirsimäe ja P.Plink. Materjalid ja analüüsid paljandi kivimite ja iseloomu kohta on nii TTÜ Geoloogia Instituudis, TÜ Geoloogia Instituudis kui ka P.Plingil Rootsis.

Tähtsus: Rekreatiivne, teaduslik.
Org ise on vaatamisväärsus ja sellega seoses on olulised ka teadmised paljandist. Hästipaljanduv huvitavate saviveeristega kiht pakub huvi selle taseme iseloomu uurimisel. Sellised kihid on perspektiivsed kalafossiilide sisalduse poolest.

• 

  
  2012, mai. Foto: Enno Kirt
  

• 

  Tikste liivakivipaljand, lähivaade. 2012, mai. Foto: Enno Kirt

• 

  Tikste veski paisjärv Pokardi ürgorus. 2012, mai. Foto: Enno Kirt

• 

  Lõik Tikste paljandist. 2012, mai. Foto: Enno Kirt

• 

  Vaade Tikste järvele. Foto: Enno Kirt

• 

  Tikste liivakivipaljand. Fragment. 2012, mai. Foto: Enno Kirt

• 

  Vaade idast Tikste järvele. Foto: Enno Kirt

Viited/Allikad

• Kirjandus Tammekann A., Luha A-, Kant E. (toim). 1932. Valgamaa. 600 lk, lk.274; lk.338.
• Veri K. 1980. Tõrvas ja lähistel. Tallinn, "Eesti Raamat", 88 lk.
• Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160lk., lk.90.