Kalmetu veski

Kalmetu mootorveski ja tuulik. ~u 1975. a. Maaameti NSVL C-63 kaardil

Kalmetu mootorveski. 2023.a. Google StreetView.

T. Ressaare veskiseadmete vabrik Viljandis

Nimi/Nimed

Kalmetu veski ehk Kalmetu mootorveski

Veski jõuallika tüüp - mootorveski

Asukoht/Paiknemine

Asukoht: Viljandi maakond, Viiratsi, Tänassilma

Seisukord/Lisateave

Tänapäevane seisud: hoone säilinud.

Veski ehitas Tõnis Ressar isalt päritud tuuliku asemele. Hoones olid ka püülivaltsid, saeraam ja hiljem linapuhastusmasin. Praegune omanik Ants Ressar tegi väiksemas mahus jahvatustöid veel mõne aasta eest. Praegu seisab. (U. Kõresaar, 76)

---

Tänapäev nr.3 (41), Märts1991. Viiratsi riigimajandi infoleht.

1936. aasta ürikutes on kirjas, et aastal ehitas Nigula talu peremees [[Tõnis Ressaar] tuuliku asemele naftamootori jōul töötava jahu- ja saeveski, millele esimesena Viljandimaal muretses 1912. aastal püülivaltsid.
1921. aastal täiendas ta jällegi sisseseadet, uuendades püülimasina ja asendades naftamootori puugaasimootoriga.
1935. aastal avas ta lisaks senisele jahu-ja saeveskile veel lina puhastamise osakonna, kuhu hankis vastavad masinad.
Kuna omanik püüdis alati hoida oma tööstust aja nõuetega vastavu- ses, mis tal seda kergem oli teha, et ta ise oli asjatundja veskite ehitami- ses (ta oli sel alal varem pikemat aega töötanud), leidis tema tööstus korraliku töö töttu laialdast kasuta- mist. „Praegusel ajal jahutööstus valmistab kōiki erialalisi töid, kus- juures omanik juba lähemal ajal kavatseb senise püülimisseadeldise asendada moodsaimaga," on trüki- tud 1936. aastal ilmunud raamatus „Sakalamaa elu“. Lina puhastamine toimus siis virridega. Selle teenuse järele oli ümbruskonnas suur vajadus, seepä- rastkavatses tööstuse omanik se- gi osakonda mitmeti täiendada, et tôsta töö kvaliteeti. Saeveskis saeti laudu ja lõigati katusematerjali. Tööstusel oli elekt- rivalgustus. Tööstusliku tegevuse körval võt- tis Tônis Ressaar pidevalt osa selt- sitööst. Ta oli Kalmetu Ühispiimata- lituse üks asutajaid ja selle esimesi juhatuseliikmeid ning kuulus Vil- jandi Pöllumeeste Seltsi kaubandu- sosakonna liikmete perre. 1939. aasta andmetest selgub, et Kalmetu veskis oli käigus kaks paari kive ja kahed püülivaltsid, mille vōimsus ületas tunduvalt momendi tarviduse. Veski töötas 280 päeva aastas kolme töölisega. Tänapäev koputab üha tugeva- mini Kalmetu veski uksele ja nôuab: taasta vōimalikult kiiresti oma võimsus ja hea maine, sealjuu- res ära unusta, et lina oli üks kaubaartiklitest, mille abil noor Eesti Vabariik hankis valuutat, täiendas kullavarusid. Ajalugu näib vahel korduvat, sellepärast püüa hoida Tőnis Res- saare joont. Palju jõudu sulle selleks, Kalmetu veski.

Harry Erm

---

Fotod RMK andmebaasis