Saarlase veski: erinevus redaktsioonide vahel

37. rida: 37. rida:
Tehti püüli, lihtjahu, tangu.
Tehti püüli, lihtjahu, tangu.


Saarlase külas on ka [[Saarlase saeveski]], mis töötas mootorveskina ja jõel pisut ülesvoolu [[Pärlijõe veski]] ehk [[Pähni veski]].
Saarlase külas on ka [[Saarlase saeveski]], mis töötas mootorveskina ja jõel pisut ülesvoolu [[Pärlijõe veski]] ehk [[Pähni veski]] või [[Saarlase I veski]]


== Tehniline teave ==
== Tehniline teave ==

Redaktsioon: 19. juuli 2018, kell 12:21

Saarlase vesiveski asukoht, lõige Maaameti kaardist
Eiche ja Pähni veski asukoht Viitina valla skeemil [1]
Eiche ja Pähni veski info Jõukomitee küsitluslehel [2]
Saarlase veski 2014 sügis. Foto: Veskivaramu


Nimed

Saarlase veski on kinnistujärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline ning ka ametlik ja asulajärgne nimekuju on Saarlasõ veski. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju Eiche veski, mis kõnekeelsel kujul levis ja on kasutusel nimekujuna Eiheveski . Külas lähestikku asunud veskite tõttu on kasutatud ka nimekuju Saarlase II veski.

saksa k. Saarlase Mühle [3].

Asukoht

Saarlase veski asukoht, aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Saarlasõ küla, Saarlase veski kinnistu.

Vesikondlik paiknemine: Pärlijõgi , umbes selle keskjooksul ( Pärlijõgi vikipeedias )

Pärlijõgi =>> Mustjõgi =>> Koiva jõgi =>> Liivi laht

Asukoht Google kaardil N:57.688718 E:26.890266

Maaamet kaardil X:6397778 Y:672350

Vanema haldusjaotuse järgi Võrumaa, Viitina vald (1922 a.) või ka Rõuge kihelkond, Viitina mõis (kuni 1917).

Ajalugu

Ehitatud 1779. a.

Pärimus

Omanik aastal 1938 oli Aleksander Eiche. Veskit kutsuti ka Eiheveskiks, Saarlase veskiks, Saarlasõ veskiks.

Veskis oli turbiin võimsusega 12 hobujõudu, mis oli omaniku ehitatud.

Tehti püüli, lihtjahu, tangu.

Saarlase külas on ka Saarlase saeveski, mis töötas mootorveskina ja jõel pisut ülesvoolu Pärlijõe veski ehk Pähni veski või Saarlase I veski

Tehniline teave

Hüdroelektrit tehti siin viimati umbes aastal 2000. Ja seda ka vaid kevadeti suurveeajal.

Veskihoone tänapäevane seisund: veskihoone on ümber ehitatud puhkekompleksiks, välised mahud ja vooderdus osaliselt säilinud.

Veskipais: paisu kõgus 3,5 m ; lailäviülevool

Sild: üle Pärlijõe, betoonist, heas seisus, eravaldus

Tee: kinnistu koosseisus, eravaldus.


Lisalugemist

Saarlase seitse allikat

200 a vana veski toodab elektrit

Veski uus hingamine

Saarlase küla ajalugu


Fotod

Fotod:

Viited

  1. ERA.1011.1.64
  2. ERA.1011.1.64
  3. EAA.2072.4.47 leht 1