Kullaga tuulik: erinevus redaktsioonide vahel
| 34. rida: | 34. rida: | ||
[https://www.kambja.info/12010/maastik-tuulikuga/ Kambja valla ajaleht, teema - Olevik ja koduvald- "Maastik tuulikuga".] 30.09.2015 </ref> | [https://www.kambja.info/12010/maastik-tuulikuga/ Kambja valla ajaleht, teema - Olevik ja koduvald- "Maastik tuulikuga".] 30.09.2015 </ref> | ||
Tuuliku taastamisel kasutati eeskujuna ja mõõtude määramisel tollal veel hästi säilinud [[ | Tuuliku taastamisel kasutati eeskujuna ja mõõtude määramisel tollal veel hästi säilinud [[Lutike tuulik]]ut Valgamaal. | ||
==Viited/Välislingid== | ==Viited/Välislingid== | ||
Redaktsioon: 22. juuni 2026, kell 17:14
Nimi/Nimed
Tuuliku (tänapäevane) nimi on Kullaga tuulik või Kullaga tuuleveski. Varem ka Kullaku tuulik või Kullaka tuulik.
Tuulik oli jõuallika tüübilt tuuleveski, ehituslikult tüübilt tüvituulik (hollandi tüüpi tuulik) ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.
Asukoht/Paiknemine
Taru maakond, Kambja vald, Kullaga küla, Tuuliku.
Koordinaadid:
- Asukoht Maaameti kaardil X: 6455392 Y: 654261
- Asukoht Google kaardil N: 58.21224 E: 26.625025
- Asukoht Regio/Delfi kaardil N: 58°12'44.1" ; E: 26°37'30.1"
Seisukord ja muu teave
Hoone seisukord: Väga hea, hiljuti taastatud.
Ajalugu/Pärimus
1888. aastal püstitas Hans Rätsep Kambja vallas Kullaga külas hollandi tüüpi tuuliku. Kuigi läheduses oli olemas juba mitu vesiveskit, oli alles 1850. aastatel siia mõisamaadele saabunud taluperemehel nii vajadust kui ka julgust ehitada tuuleveski, kus “mootori” töö ei sõltunud ojade ja jõgede muutlikust veehulgast, vaid püsivamast ja ühtlasemast õhu liikumisest ehk tuulest.
Kullaga tuuleveski jõudis vilja jahvatada ligi 60 aastat, kuni Teine maailmasõda ja seejärel siinmail asetleidnud ilmakorra muutus tiivad seisma jätsid.
- 2012. märtsis algatas külaelanik Raik-Hiio Mikelsaar idee taastada tuulik. Kuu aega hiljem loodi Hans Rätsepa järeltulijate (lapselapse lapselapsed Tarvo Puri ja Silver Rätsep) poolt MTÜ Kullaga Tuulik. „Teeme ära!“ maikuisel talgupäeval puhastati vana tuuliku ümbrus võsast.
- 2013. aasta talgupäeval koristati vana veski varemeid, ladustati säilinud detailid ning kooriti uue tuuliku puitmaterjal.
- 2014. maikuu talgupäeval rajati uue tuuliku kõrval asuv kiviaed. Kõigil kolmel aastal on talgulisteks olnud kohalikud elanikud ja eesmärgiks ühine tegutsemine ning avaliku ruumi korrastamine-kaunistamine.
- 2014. aasta märtsikuuks valmis uue tuuliku esimene etapp (tuuliku kehand ilma tiibade ja kuppelkatuseta). Selle ehitasid Rõugest pärit ehitusmeistri Ain Siska juhtimisel kolm meest kuue kuu jooksul. [1]
Tuuliku taastamisel kasutati eeskujuna ja mõõtude määramisel tollal veel hästi säilinud Lutike tuulikut Valgamaal.
