Kõrgessaare veski: erinevus redaktsioonide vahel
| 29. rida: | 29. rida: | ||
<!-- | <!-- | ||
Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17.sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. | Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17.sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks. | ||
Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba olemas. Nimelt on se märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|Mellini]] 1797.a. välja antud kaardile <ref> | Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba olemas. Nimelt on se märgitud [[Mellin,_Ludwig_August|Mellini]] 1797.a. välja antud kaardile <ref> [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&q=mellin%2C+ludvig+august%2C&r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' </ref> | ||
Samal kaartil on visandatud ka teelõik , mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski. | Samal kaartil on visandatud ka teelõik , mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski. | ||
Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 20. sajandi lõpus Eestis koostatud kaartidel <ref> https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&moot=10000 </ref> | Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 20. sajandi lõpus Eestis koostatud kaartidel <ref> https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&moot=10000 </ref> | ||
Redaktsioon: 14. oktoober 2026, kell 16:03
MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige
Mellin, Ludvig August. 1797. a
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Kõrgessaare veski või täpsustavalt Kõrgessaare Veski-Tooma veski ehk ka Veski-Tooma veski.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Kõrgessaare veski oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)
- Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)
- Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914)
- Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.
Koordinaadid:
- Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63
- Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798
- Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2" ; IP: 22°29'59.3"
Seisukord/Lisateave
Hoone seisukord: hävinud, jäljeta.
Pais - hävinud
Paisjärv - hävinud
Ülevaade
Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.
