Kronoloogia

Inimkonna toidu ja energia hankimise kronoloogia

MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.	40 000 eKr	EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.	30 000 eKr	EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.	20 000 eKr	EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.	12 500 eKr	EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.	12 000 eKr	EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis.	11 000 eKr	EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.	10 000 eKr	EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.	9 000 eKr	EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu.	8 600 eKr	EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul	6 000 eKr	EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader.	4 500 eKr	EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist.	4 000 eKr	EESTIS Eestis on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad.
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. Algab loodusjõudude kasutamine inimese poolt.	3 500 eKr	EESTIS Eestis on kiviaeg?
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.	3 000 eKr	EESTIS Eestis on kiviaeg?
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.	3 000 eKr	EESTIS on kiviaeg?
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre.	3 000 eKr	EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.	2 800 eKr	EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima maaharimisega tegelevaid kogukondi.
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid.	2 000 eKr	EESTIS ?
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi.	1 000 eKr	EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader.	700 eKr	EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast.	500 eKr	EESTIS ?
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.	500 eKr	EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega.	300 eKr	EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid.	300 eKr	EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.