Ala-Rõuge veski: erinevus redaktsioonide vahel
| 18. rida: | 18. rida: | ||
==Ehituslik/Ajalooline info== | ==Ehituslik/Ajalooline info== | ||
Veski esmane ehitusaega teatakse olevat 1638. aastal. | Veski esmane ehitusaega teatakse olevat 1638. aastal. | ||
1684. aastal koostatud kaardil on vesiveski sellel kohal | 1684. aastal koostatud kaardil on vesiveski tingmärk sellel kohal olemas.<ref>EAA.308.2.180 leht 1</ref> | ||
==Seisukord ja muu teave== | ==Seisukord ja muu teave== | ||
Redaktsioon: 2. august 2021, kell 13:05
Nimi/Nimed
Veski üldistav tänapäevane asulajärgne nimi on Rõuge veski. Kohalik täpsustav nimekuju on siiski Ala-Rõuge veski. Pisut eksitav on selle veski koha kasutatav nimi Rõuge Alaveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik.
Veski paikneb Rõuge jõel, selle ülemjooksul.
Koordinaadid:
- XY: 6402441.1, 673608.7
- BL: 57.730053, 26.914739
- BL: 57°43′48.192″, 26°54′53.059″
Veski asukoht Maaameti kaardil
Ehituslik/Ajalooline info
Veski esmane ehitusaega teatakse olevat 1638. aastal. 1684. aastal koostatud kaardil on vesiveski tingmärk sellel kohal olemas.[1]
Seisukord ja muu teave
Veskihoone on ümber ehitatud külalismajaks[2]. Pais ja paisjärv on säilinud.
Elektrienergia tootmine
Tootmisüksuse nimi: Ala-Rõuge külalistemaja hüdroelektrijaam
Elektri tootmist alustati veskis juba 1920. aastal. Vooluga varustati veskit ennast, leerimaja, koolimaja ja osa alevikust. Genereeritava võimsus oli kuni 10 hobujõudu.
Ajo ojale (tänap Rõuge jõgi) rajati vesiveski päris ammu. Kahe sajandi jooksul on see arenenud väikeelektrijaamaks. Veel 1992. aastal töötas siin Arengu tekstiilivabrik, kus töödeldi villa, kooti kangast ja värviti villa. Põhitoodanguks olid mööbliriie ja naiste villased õlasallid. Asutuse pankrotistumisel müüdi varad Põlva KEKile ja aastal 1997 praegustele omanikele. Hoonete uuendamisel ja kordategemisel leiti kaks turbiini võimsusega kokku 40 kW. Turbiini käivitamiseks puhastati šaht mudast ning hangiti elektriseadmestik. Generaatoriks paigaldati asünkroonmootor. Hoonekompleksi tarbeks kasutatakse ära keskmiselt 3-5 kW, seejuures on jõujaama koguvõimsus ligikaudu 10 kW. Voolu tarbivad külalistemaja põrandaküte, külmikud ja valgustus. Omanikud püüavad hoida tarbimist tasakaalus tootmisega. Kuigi veskitammi ja Rõuge Suurjärve veetaseme erinevus ulatub ainult poole meetrini, on looduses leitud koht, kus kõrguste vahe küünib 4 meetrini. Paisu enda sügavus on vaid 2 m. [3]
