Koni tuulik: erinevus redaktsioonide vahel
| 13. rida: | 13. rida: | ||
== Ajalugu == | == Ajalugu == | ||
Lõuna-Eestis laialt levinud puidust | Lõuna-Eestis laialt levinud puidust [[hollandi tüüpi tuuleveski]] ehitas 1893.a. Jaan Koni (1852-1912), kuna pidi seni majandatud Kiho talu ära andma 25-aastaseks saavale perepojale oma naise esimesest abielust. Ehitusmeistriks oli Peter Morgen. | ||
Kaheksa-kandiline tüvipüramiidjas keresõrestik on kaetud laudisega, pealt laastkattega. Kere toetub madalale maakivist vundamendile. Pea on paadikujuline, tiivad on hävinud. Tuules hoidmiseks olid sabapuu kinnitamiseks ümber veski kivipostid. Jahvatusseadmeiks on olnud kaks paari kive ja sõelapüülimasin (Eesti arhitektuur, Tartumaa, 1999). | Kaheksa-kandiline tüvipüramiidjas keresõrestik on kaetud laudisega, pealt laastkattega. Kere toetub madalale maakivist vundamendile. Pea on paadikujuline, tiivad on hävinud. Tuules hoidmiseks olid sabapuu kinnitamiseks ümber veski kivipostid. Jahvatusseadmeiks on olnud kaks paari kive ja sõelapüülimasin (Eesti arhitektuur, Tartumaa, 1999). | ||
Redaktsioon: 23. august 2021, kell 18:06
Nimi/Nimed
Asukoht
Asub: Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond.
- L-EST koordinaadid: X:6468970 Y:636015
- GPS koordinaadid: 58°20'25.5"N 26°19'22.2"E
Ajalugu
Lõuna-Eestis laialt levinud puidust hollandi tüüpi tuuleveski ehitas 1893.a. Jaan Koni (1852-1912), kuna pidi seni majandatud Kiho talu ära andma 25-aastaseks saavale perepojale oma naise esimesest abielust. Ehitusmeistriks oli Peter Morgen.
Kaheksa-kandiline tüvipüramiidjas keresõrestik on kaetud laudisega, pealt laastkattega. Kere toetub madalale maakivist vundamendile. Pea on paadikujuline, tiivad on hävinud. Tuules hoidmiseks olid sabapuu kinnitamiseks ümber veski kivipostid. Jahvatusseadmeiks on olnud kaks paari kive ja sõelapüülimasin (Eesti arhitektuur, Tartumaa, 1999).
Veskis on jahvatatud kuni 1980-te lõpuaastateni elektriajamitel servi-kividega, peamiselt loomajahu. Töötas terade tuulamise seade. Oma kohal on säilinud üks kahest tuuleveski-aegsetest veskikivi-paaridest, tuuliku peavõll, värkel ja ülemine hammasratas koos piduriga. Ülalmainitud sõelapüülimasin on samuti seniajani servikivi all olemas. 2005. a konserveeriva remondi käigus said uuendatud torni pehastunud laudise osad, mõned palgid ja veskipea sarikad. Kogu veski löödi üle laastukattega, mis võõbati loodusliku konservandiga.
Lisalugemist
Fotod
Puhja ümbruse kaart 1860
Koni tuulik 20 sajandi algul
Meister morgeni kiri
Ehitusmeistri kiri
