Võlli veski: erinevus redaktsioonide vahel
| 12. rida: | 12. rida: | ||
Veski asukoht, aadress: [[Viljandi maakond]], [[Põhja-Sakala vald]], Võlli küla, Võlli kinnistu. Vaneme haldusjaotuse järgi Suure-Jaani kihelkond, Taevere mõis. | Veski asukoht, aadress: [[Viljandi maakond]], [[Põhja-Sakala vald]], Võlli küla, Võlli kinnistu. Vaneme haldusjaotuse järgi Suure-Jaani kihelkond, Taevere mõis. | ||
Veski paikneb/paiknes Lemmjõel, umbes selle keskjooksul. | Veski paikneb/paiknes Lemmjõel, umbes selle keskjooksul, edasivool: Navesti jõgi. | ||
Koordinaadid: | Koordinaadid: | ||
Redaktsioon: 19. september 2021, kell 17:07
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Võlli veski. Veski paralleelnimed ja täiendnimed on Võlli-Saalu veski ja Võlli-Saalu veskitalu Veskit on kunagise omaniku järgi kutsutud ka Kundla veski või Kundla J veski. Asula (või veski) vanemad nimekujud on olnud Wollo, Wolla, Wolli.
Saksa keeles on/oli veski nimi Wolli Mühle.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning saeveski ning pärandi tüübilt taluveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Võlli küla, Võlli kinnistu. Vaneme haldusjaotuse järgi Suure-Jaani kihelkond, Taevere mõis.
Veski paikneb/paiknes Lemmjõel, umbes selle keskjooksul, edasivool: Navesti jõgi.
Koordinaadid:
- XY: 6485200.1, 577491.1
- BL: 58.500076, 25.329208
- Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°30′0.275″; IP: 25°19′45.148″
Ajalugu/Pärimus
Võimalik, et selles kohas on olnud veski alates 19. sajandi keskelt. Tõenäoliselt lihtne puitehitis altvoolu vesirattaga. Kaasaegsema, rikkaliku sisseseadega kapitaalse kivihoone ehitusaastaks on Võlli veskihoone varemetel märgitud 1893. aasta. Veskil oli palju juurdeehitusi ning mitmeid funktsioone: saekaater, jahuveski, meierei, katlamaja, postitalu.
1931. aastal esitati taotlus Võlli postitalu muutmiseks postiagentuuriks (s.h telefoniühenduse sisseseadmiseks).[1]
1938/39. aasta Jõukomitee loendusel oli Veski omanikuks märgitud Jaan Kundla (end. Kraut)
Hoone süttis 1959. aasta 27. juulil meierei katlamaja korstnast. Tuli levis tuulega ka Elfriede ja Mart Kundla kodutalu peale ning seal põlesid maha kõik hooned peale elumaja. Perenaise uskumist mööda päästis maja jalakas, mis praegugi hoone külje all kasvab. [2]
Mart Kundla on koos talumeeste Tiit Toobali ja Aarend Linnasega ning Võlli põhitalu praeguse peremehe Arvo Kundlaga varemete juurde teinud monumendi, mis on mõeldud Võlli veskitalu rajajate mälestuseks. Selleks on nad asetanud graniidist raiutud veskikivile hammasratta, mis pärineb sellestsamast põlenud hoonest. Mälestusmärgi juures on seletava kirjaga metallplaat. [3]
