Tuuling
Mihkel Koppeli arvates on sõna "tuuling" areng olnud tuulin-kivi => tuuling => tuulik
Tuulin-kivi, kus sarnaselt sõnale maantee, mis oma omastava käände "n" on säilitanud, on ühtlasi sarnane sõna veski kujunemisele: vesi[n]+kivi=ves(i)ki(vi).
Tuulik, ka tuuling, on algupärane ja täpne mõiste tuule jõul jahvatava hoone kirjelduseks.