Tallinna tööstuse häll
Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.
Ülemiste järv
Järv Tallinna kaguserval.
Kaasaegne levinuim nimi on Ülemiste järv.
Teised nimed: Järveküla järv, Mõigu järv või Kuningajärv; harvem Paberijärv, sks Obersee.
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale.
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses.
Veekogu kood: VEE2005900.
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 36,5 m kõrgemal. Suuruselt 3. järv Eestis, veekogu pindala on umbes 944 ha (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. [1]
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. [2]
Ülemiste Vanake
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale Ülemiste järvele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine. Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid Ülemiste Vanakesest.
1708. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.
1718. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
1783. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust.
1807. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
1867. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
1879. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi.
1923. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
Linda kivi
Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. [3]
Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. [4]
Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis. [5]
Kanalid
Lüüsid
Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses
- Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
- Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja
- Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
- Paberivabriku leotustiikide lüüs
- Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
- Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask
Härjapea kanal
Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud Härjapea oja.
Härjapea oli jõgi, mis voolas Ülemiste järvest läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.
Jõe lähteks võib pidada Ülemiste järve so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!
- Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik Ülemiste järvest kuni Ülemiste Kuningaveskini nn Veerenni kanali rajamise käigus.
- Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
- EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
- 1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.
Veerenni kanal
Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba 14. sajandist alates nn Veerenni kanali kaudu.
1345. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt Kuninga järvest, tänapäevase nimega Ülemiste järvest vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.
Härjapea jõe kõige ülemise veski (Ülemiste Kuningaveski) paisu juurest (nn tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati 4 km pikkune nn "veerenn" linna müürideni Harju värava juures. Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga: Harjuvärava veski, Karjavärava veski ja Viruvärava veski [6] [7]
Tollaste Tallinna rae arveraamatute järgi oli kanali rajamise eeltööde (u ~1396) ning Veerenni kanali ehituse tehniliseks juhatajaks Johannes Bonnynghof. Tema looditud ligi 4 km pikkune kanal oli oma aja hüdrotehniliseks suursaavutuseks. Äärmiselt täpsed nivelleerimistööd võimaldasid kanali trassi nii valida, et ehitamisel ei tekkinud lähtekoha ja kesklinna (Harjuvärava paistiigi) maapinna suurte kõrgusvahede tõttu kanali uhtumise ohtu. Sellest johtuski, et 1417. a. palus Riia ordumeister von Spanheim teda Riiga tööle, et aidata neid nivelleerimistöödel Daugava jõe vee juhtimisel linna vesiehitistesse.
Peetri kanal
Ka Peetri veejuhe või Kadrioru kanal või harvem Lasnamäe kanal
Tartu maantee veekanal
Paberivabriku veekanal
Ülemiste/Juhkentali veskikaskaad
Ülemiste Kuningaveski
Veski asus Ülemiste mäe all, Tartu mnt. ääres praeguse Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadi maaalal. Tõenäoliselt oli veski rajatud 13. sajandi esimesel poolel. Algul oli veski Toompea linnuse komtuuri valduses ning jahvatas linnuse meeskonnale vilja. Ajaloo andmetest on teada, et Taani kuningas Waldemar IV andis 29. septembril 1345 Tallinna raele ja linna kodanikele õiguse juhtida vet! linna vallikraavidesse Härjapea jõest, ojadest ja allikatest, samuti lubati rajada veskeid. Mõlemal juhul oli aga tingimuseks, et ei kannataks riigile kuuluva Ülemiste veski vee- reþiim, vastasel juhul peab raad võtma veski oma valdusse. Selle õiguse alusel rajati linnale 4 km pikkune vesivarustuskanal, niis sai alguse Ülemiste järve väljavoolust ning lõppes Harju värava juures. Põuastel aastatel oli järves vett vähe, veski tööreþiim sai häiritud ning raad oli kohustatud 1349. aastal võtma selle oma valdusse. Komtuuri nõudel pidi raad tasuma igal aastal selle eest 20 marka tollases vääringus ning lubama seal komtuuril jahvatada endale tasuta vilja. Veski töötles vilja kuni 1768. aastani, seejärel hakati seal tamme-, kuuse-ja pajukoori purustama nahaparkimise otstarbeks. 1786. aas- tal scadistali veski ketrus- ja sukavabrikuks, kus vee jõul töötasid esimesed tekstiilitööstusmasinad Tallinnas. 1844. aastal anti veski rendile kaltsude purustamiseks. 1878. aas- tast tegutses seal villa- ja siidikelramise ning kudumise tööstus. 1902. aastal ehitati veski ümber sõjaväe kasarmuks. 1916. aastal müüdi ülemiste veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsia- seltsile, kes selle vabrikuhoonete laiendamisel 1936. aastal lammutas.
Juhkentali mõis
Viited/Välislingid
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing
- ↑ Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019
- ↑ Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.
- ↑ Info: https://et.wikipedia.org
- ↑ (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
- ↑ (ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).)
- ↑ "Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011.
- ↑ http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129
