Lontova – Kunda vanim tööstuspiirkond

Kuvatõmmis-buffer veebilehelt. Originaal - https://www.kunda.heidelbergmaterials.ee/et/lontova

Heidelberg Materials logo
11. märts 2021

19. sajandi alguses ei suutnud põlluharimine ega talurahva maksustamine aadli elustandardit enam kõrgel hoida ja mõisatesse hakati rajama tööstusi. Kuna viinahind oluliselt langes, pidi leidma põhitulu saamiseks uusi võimalusi.

Kunda mõisas seostus uute tööstusettevõtete loomine Peter Jacob von Schwenghelmi (1770–1846) ja Johann Valentin Ludwig von Schnackenburgi (1778–1858) tegevusega, kes püüdsid mõisa arendada sadama ja tööstuste rajamisega Kunda jõe suudmealale.

Sadama ja saeveski rajamine

1802. aastal lubas Venemaa valitsev senat oma määrusega tegelda mõisnikel väliskaubandusega. Sellele tuginedes taotleski P. J. Schwenghelm luba sadama asutamiseks Kunda jõe suudmesse. Taotlus rahuldati 3. märtsil 1805 keiser Aleksander I ukaasiga, millega lubati sisse vedada soola, rauda ja heeringaid ning välja kõiki mõisates toodetavaid saadusi.

1805. aastal rajas Schwenghelm Kunda jõe suudmealale veeenergiat kasutava saeveski. Kuna see ehitati klindikalda alla, kutsus kohalik rahvas seda Kaldaveskiks. Veski tamm oli 6,4 meetri (21 jalga) kõrgune, selle juurde kuulusid kõrvalhooned: elumaja, tööliskasarm ja sepikoda.

Kuna Schwenghelmil puudus metsa ostmiseks vajalik kapital, kutsus ta saeveski osanikuks Peterburist kindralleitnant Ferdinand von Gerhardi, kes sõlmis Roela, Tudu, Põlula ja Rahkla mõisnikega pikaaegsed lepingud palkide saatmiseks Kundasse – saeveski vajaduseks hinnati umbes 20 000 palki aastas. Palgid lõigati talvel ning parvetati kevadise suurveega jõge mööda Kundasse.

1813. aastast pärit Kunda lahe ja rannaala kaardil on kujutatud Kaldaveski ja sadamasse sissesõiduteed juhatavad meremärgid, mingeid sadamarajatisi veel ei olnud. © SA Virumaa Muuseumid

Paraku segas äritegevust ebastabiilne rahvusvaheline olukord. 1807. aasta suvel sõlmitud Tilsiti rahu sundis Venemaad ühinema Inglismaa-vastase kontinentaalblokaadiga. See laostas kohalikke mõisnikke, kes said suure osa oma sissetulekuist just kaubavahetusest Inglismaaga. 1812. aasta isamaasõda ning järgnev sõjategevus halvendasid veelgi mõisate majanduslikku võimekust, kuna riik võttis armeesse nekruteid (17 meest iga 500 hinge kohta) ja sõdurite toitmiseks toiduaineid.

Saeveski ja sadama rajamiseks ning sõjaaastatel toimetulemiseks oli Schwenghelm võtnud laenu ning pantinud mõisa. Kuna ta ei suutnud võlaga toime tulla, pantis ta oma Kunda mõisa 7. märtsil 1814 ühele peamisele võlausaldajale, Peterburi II gildi kaupmehele J. V. L. von Schnackenburgile, kes 25. septembril 1817 ostis välja ka F. von Gerhardi osaluse Kaldaveskis.

Saeveski töötas kuni 1858. aastani ning lõpetas siis tegevuse, kuna Kunda ümbruse ja jõgikonna mõisate metsamassiivid olid laastatud.

" Schnackenburg nimetas sadama ja Kaldaveskiga piirneva ala Blücheriks Leipzigi ja Waterloo lahinguis silma paistnud Preisi feldmarssali Gebhard Leberecht von Blücheri auks."

Napoleoni sõdade järel, mil riigis oli puudus sularahast, võttis Kunda saeveski kasutusele oma koduraha, mis kehtis vaid Kunda mõisa territooriumil. 1815. aastal anti välja ovaalse kujuga punakale papile trükitud 50-kopikaline rahatäht (51 x 74 mm), mis oli kehtiv kuni 1815. aasta detsembrikuu viimase päevani. 1818. aastal anti välja ristkülikukujuline (30 x 43 mm) hallile papile trükitud 10-kopikaline koduraha, mis kehtis 1818. aasta detsembrikuu viimase päevani.

Lontova ehk Blücher

1815. aastal asus Schnackenburg sadamat ehitama, päästes sellega muuseas Kunda ja teiste Viru-Nigula mõisate talupojad näljast. Kuna 1814. aasta rukki- ja odrasaak ikaldus põuase suve tõttu, valitses kihelkonnas 1815. aasta kevadel suur leivapuudus. 1815. aasta mai lõpp oli kuiv, kuid juuni teine pool ja juuli olid vihmased ning jahedad, mistõttu hävines hein ja ikaldus rukis. 1816. aasta talv toonuks kaasa nälja, kui sadamaehitusel poleks teenitud raha, millega kallinenud vilja osta. Sadama maksumuseks olevat kujunenud kuni 200 000 rubla.
1815. aastal oli saeveski juures umbes 20 maja rohkem kui 300 elanikuga. Sadamasse tuli 23 laeva, mis vedasid sisse ja välja 40 000 rubla eest kaupu. Saeveski tootis 1815. aastal 24 000 planku ja lauda. Sadamast veeti välja ka teravilja ja viina.

Uno Trumm
Virumaa Teataja