Sulbi veski (Võn)
Nimed
See artikkel räägib Sulbi veskist Kärsa külas, Võnnu kihelkonnas, Ahja jõel.
Urvaste kihelkonnas, Kärgula külas, Pühajõel asuvast Sulbi veskist räägib artikkel Sulbi veski (Urv).
Sulbi veski asulapõhist - Kärsa küla järgi - nimekuju ei kasutata laialt, sest Kärsa veski nime kandev veski asub ka Väike-Maarja kihelkonnas.
Mõnevõrra on kasutusel selgitava laiendiga jõele viitav veskinimi Sulbi veski (Ahja jõel).
Sulbi on lõunaeesti talupoja põline lisanimi. Lisanime sulp tähendus on pudrutaoline mass ja vedel rokk jahust ja heinapurust [2]. Sulbi veskinime seostamine Ahja jõe lammi püdela pinnasega on ilmselt meelevaldne. Samas on Sulbi veski viimane veski Ahja jõel, sest edaspidi on jõgi väikese languga ja voolab aeglaselt madalate kallaste vahel soises lammis.
Sulbi veski oli/on jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt põhiliselt jahuveski.
saksa k. Sulbi Mühle
Asukoht
Veski asukoht, aadress: Põlva maakond, Põlva vald, Kärsa küla, asumi kood: 3923, Sulbi vesiveski kinnistu 11701:005:0099.
Vanema haldusjaotuse järgi Võrumaa, Ahja vald (1922 a.) või ka Võnnu kihelkond, Ahja mõis (kuni 1917).
Vesikondlik paiknemine: Ahja jõgi (kood:1047200 ) keskjooksul. Eesvool/suubla: Ahja jõgi => Suur-Emajõgi.
Asukoht Google kaardil N: 58.171647 E: 27.107034
Asukoht Maaameti kaardil X: 6452086 Y: 682777
Tehniline teave
Veskihoone üldine tänapäevane seisund: säilinud, põhihoone heas seisus.
Muinsuskaitseline ehitis: ei
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: halb
Paisu kõrgus: < 0,3 m; 1938. aastal ~1 meeter.
Ülevoolu tüüp: hävinud
Kalatrepp: pole ehitatud
Paisutus: puudub
Veski paisjärve: pole säilinud
Veski sild: pole säilinud
Veskitee: kinnistu sisene, kuni veskini
Ajalugu ja pärimus
Sulbi veski on märgitud veski tingmärgiga Rückeri Liivimaa üldkaardil (1839. a.)
Veskist on arhiivimaterjalides teateid 19.sajandi II poolest. Praegune veskihoone ehitati peale põlemist 1936. aastal. Jahuveski oli kahe kivipaariga. Veski juures töötas saekaater ning toimus elektritootmine küla tarbeks. Töötas veel 1980. aastal. [3].
Ehitusmeistrile Mutsole oli Ahja parun andnud töötasuks Sulbi veski. Ehitusmeister oli veski töökorda seadnud nii, et veskil oli saanud jahvatada kahe kivipaariga. Järgmine veski omanik Undrits oli vesirattad asendanud turbiiniga. [4]
1938. aastal Eesti Rahvusliku Jõukomitee poolt Eesti veejõuseadmete kaardistamise tabelites ja küsitluslehel on märgitud Sulbi veski valdajaks Ida Ratasepp. Veskis oli kaks vertikaalvõlliga turbiini koguvõimsusega 25 hobujõudu. Veskis oli kaks 48-tollise läbimõõduga kivipaari. Tehti lihtjahu, tangu, püüli. Lisatootmiseks oli märgitud ka villa töötlemine, saeveski ja elektritootmine oma tarbeks. Pais oli nelja varjaga, kõrguseks märgitud 1 meeter, veskikanali laiuseks 4 meetrit. [5]
1986. aastal ENSV Kultuurimälestiste Riikliku Peojekteerimise Instituudi poolt läbi viidud Eesti vesiveskite inventariseerimise Sulbi veski ankeedis on Põlva rajoonis Ahja külanõukogus asuva Sulbi jahuveski valdajaks ja kasutajaks märgitud Ahja kolhoos, möldriks J. Rosin. Veski jõuseadmeks on märgitud turbiin ja elektrimootor, jahvatusseadmeks 2 kivipaari ja püüliseadmed. Toodanguks on märgitud "lai nomenklatuur teraviljasaadusi". Lisa-sisseseadedon saekaater ja elektrigeneraator küla tarbeks. Maanteeta paisu hinnanguline kõrgus on ~2 meetrit, lai veekanal maakividest kaldakindlustustega. Paisu tehniline seisund - halb. [6]
Fotod ja kaardid
