Aitsra veski

Redaktsioon seisuga 22. august 2022, kell 08:18 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö)
Aitsra veski Maaameti veebikaardi lõige

Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne enimkasutatav nimekuju on Aitsra veski . Harva kasutatakse 1930-1970. aastatel ametlikult asunduse nimeks olnud Aitsaare järgi Aitsaare veski nime. Kuna tegemist on Aitsra mõisakompleksi kuulunud vesiveskiga on kasutatav ka nimi Aitsra mõisa vesiveski või Aitsra mõisa veski. Kohalikus murdelises kõnepruugis esineb ka nimi Aitsre veski, mis võib olla lühend-mugandus Aitsaarest. Veski nimi on saadud mõisa nimest.

Mõisa varasemad nimed on olnud 1516 Arstes, 1538 Atziarve, Atzyerve, 1624 Adczier ja Atzejerwe. Nimi on tulnud järvenimest, hilisem eestikeelne Aitsaare (1882 Aaltsaare) tundub olevat rahvaetümoloogia. L. Kettunen, kes mõisa eestikeelset nime tunneb kujul Aistra, on nime kirjapanekute hulgas maininud ka Achtjerwe, kuid pidanud seda eksituseks. 1638 on mainitud, et mõisal on järv (Aiher See). Siiski peaks olema ka võimalik, et aht-osise vaste on Lõuna-Eestis att-, sel juhul i oleks tekkinud hilise peenenduse tagajärjel ja seletuseta jääks siiski s. E. Ernits on nime varasemaks kujuks pidanud Ahitsejärve. Lihtsam oleks nime algusosa lähtekohaks pidada isikunime. [1].

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

saksa k. Adscher Mühle.

Asukoht

,

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane (2020. a.) seisund: hävinud. Jäljed looduses raskesti leitavad.

Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: hävinud. Paisutus puudub; veski paisjärv puudub/hävinud.

Veski sild: ümber ehitatud. Veskitee: avalik maantee, teetrass pisut muutunud.

Piirangud

Natura 2000 ala : ei. Muinsuskaitseline ehitis: ei. Kalapääs: pole vajalik. Kalda ehituskeeluvöönd: 50 m, kalda veekaitsevöönd: 10 m.

Hüdroelektrienergia tootmine

Teadaolevalt pole selles veskis hüdroelektrienergiat toodetud.

Ehitise info

Aitsra veski oli mõisakompleksist umbes 150 meetrit põhjasuunas asunud hoone.

Ajalugu

Aitsra veski on Mellini kaardil (u. 1797. a.) vastava tingmärgiga tähistatud.

Pärimus

Aimatav on veskitamm ja tee sellel praegusest teest 10 m lõunas. [3]

Fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis

Viited

  1. Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  2. Keskkonnainfo portaal
  3. RMK pärandkultuuri andmebaas