Pärlijõe veski

Redaktsioon seisuga 2. november 2021, kell 20:15 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö)
Üldasukoht. Lõige Maaameti veebikaardilt.
Eiche teise veski ehitus, hiljem Pähnale müüdud. Sillal vasakul seisab Aleksander Eiche.
1938. a. Foto. Pärlijõe veskipere., VK F 356:1 F/n, Võrumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalView/1077352
Pähni veski, 1988. a. Foto O. Suuder. Muinsuskaitse arhiiv [1]
Pärlijõe veski müürid 2007. a.
Pärlijõe ehk Pähni veski, 2014. a. november. Foto: Veskivaramu R. V.

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Pärlijõe veski. Endise omaniku järgi on nimetatud veskit ka sageli Pähni veskiks. Väga harva ka Eihe II veski. Samasus kunagise Pärlijõel umbes samas kohas paiknenud Küüniveskiga pole tõenäoline.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Saarlasõ küla, Pärlijõe vesiveski kinnistu. Asumi EHAK kood on 6611. Vanema haldusjaotuse järgi Võrumaa, Rõuge kihelkond, Viitina mõis.

Veski paikneb/paiknes Pärlijõel, umbes selle ülemjooksul.

Seisukord ja muu teave

Veskihoone on enamjaolt hävinud, säilinud müüri varemed (2014. a. )

Ristküliku-kujulise põhiplaaniga, viilkatusega lihtne ühe ruumiga hoone. Jõepoolses juurdeehituses olid (möldri?) eluruumid. Alusmüürid maakivist, ukse ja aknasillused puidust, katus kaetud laastkattega.[2]

5 varjaga pinnasepais oli ligikaudu 3 meetri kõrgune. Veskis töötas 12 hobujõuline vertikaalvõlliga turbiin, mis käitas 45 tollist kivipaari. Veskis jahvatati lihtjahu.[3]

Ajalugu/Pärimus

1797. aasta Mellini kaardil on Pärlijõele umbes praeguse Pärlijõe veski kanti märgitud veski tingmärk, mida võiks pidada Küüniveskiks või Lõuna-Eestile omasemalt Küüni kiviks, kuid nende samasus on siiski vähetõenäoline. Praegune hoone ehitati 1933-1934 aastal Saarlase veski omaniku Aleksander Eiche poolt. Hiljem müüdi see A. Pähnile.

Nõukogude ajal kasutas veskit Rõuge sovhoos.

Lisainfo

Viited