Veski
Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi [1]
Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.
Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet. Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hilisemal ajal on olnud veski ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.
WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.
- ↑ Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012
